| dc.contributor.author | Promvalds, Elerin | |
| dc.contributor.other | Nurmoja, Merle, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Halduskolledž | |
| dc.date.accessioned | 2017-05-29T10:31:37Z | |
| dc.date.available | 2017-05-29T10:31:37Z | |
| dc.date.issued | 2009 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/1363 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1.Paindlikud töökorralduse vormid ; 1.1.Ajapaindlikkus ; 1.2.Kohapaindlikkus ; 1.3.Funktsionaalne paindlikkus ; 1.4.Lepinguline paindlikkus ; 2.Paindlik töökorraldus praktikas ; 2.1.Paindliku töökorralduse negatiivsed ja positiivsed küljed ; 2.2.Paindliku töökorralduse otstarbekus ja sihtgrupid ; 2.3.Ühiskonna suhtumine paindlikesse töövormidesse ; 3.Uurimustöö metodoloogia ; 3.1.Valim ; 3.2.Meetod ; 4.Uurimustöö tulemused ; 4.1.Tulemused ; 4.2.Analüüs ; 4.3.Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõte | et_EE |
| dc.description.abstract | Lõputöös tutvustatakse erinevaid paindlikke töövorme, antud töökorralduse positiivseid ja
negatiivseid külgi, selgitatakse otstarbekust ning tuuakse välja selle võimalikud sihtgrupid.
Ühtlasi püütakse kirjeldada ühiskonna senist suhtumist paindlikesse töövormidesse.
Lõputöö esimeseks eesmärgiks on välja selgitada kui palju ja milliseid erinevaid paindlikke
töövorme kasutatakse Eesti avalikus sektoris ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide
näitel. Teiseks eesmärgiks on küsitluse tulemusena uurida antud organisatsioonide hoiakuid ja
arvamusi paindliku töökorralduse rakendamisest ning selle tuleviku potentsiaalist. Lisaks
kahele peamisele eesmärgile seati lõputöös omakorda kuus konkreetset uurimisülesannet.
Valimi suuruseks oli kokku 43 avaliku sektori asutust, millest üksteist on ministeeriumid,
kakskümmend kuus riiklikud ametid ja kuus inspektsiooni. Andmete kogumise meetodina
kasutas autor ankeetküsimustikku. Lõputöö andmete analüüsi ja järelduste eesmärgiks on olla
sisendiks järgnevatele samalaadsetele uurimistöödele ja pakkuda taustainformatsiooni.
Uurimistulemustest selgus, et kõik paindliku töökorralduse erinevad töövormid peale renditöö,
on suuremal või vähemal määral kasutust leidnud. Kõige levinumaks paindlikuks
töökorralduseks osutus ajapaindlikkus ning sellele järgnes kohapaindlikkus. Rakendamiseni on
jõutud suuremas osas juhi või alluva ettepanekul ning süsteemsust ja planeeritust on selles osas
vähe. Suur osa vastanutest leidis, et paindlikku töökorraldust tuleks avalikus sektoris senisest
enam rakendada. Selle positiivseteks mõjudeks peeti heade töötajate hoidmise võimalust ja
motiveerimist ning tööviljakuse tõusu. Lisaks aitaks see paremini tööjõudu planeerida. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | motivatsioon | et_EE |
| dc.subject | organisatsioonid | et_EE |
| dc.subject | paindlikkus | et_EE |
| dc.subject | töökorraldus | et_EE |
| dc.subject | avalik sektor | et_EE |
| dc.subject | hoiakud | et_EE |
| dc.title | Paindlike töövormide rakendamine Eesti avaliku sektori organisatsioonide näitel | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
