Show simple item record

dc.contributor.authorPromvalds, Elerin
dc.contributor.otherNurmoja, Merle, juhendaja
dc.contributor.otherSisekaitseakadeemia. Halduskolledž
dc.date.accessioned2017-05-29T10:31:37Z
dc.date.available2017-05-29T10:31:37Z
dc.date.issued2009
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/123456789/1363
dc.descriptionSissejuhatus ; 1.Paindlikud töökorralduse vormid ; 1.1.Ajapaindlikkus ; 1.2.Kohapaindlikkus ; 1.3.Funktsionaalne paindlikkus ; 1.4.Lepinguline paindlikkus ; 2.Paindlik töökorraldus praktikas ; 2.1.Paindliku töökorralduse negatiivsed ja positiivsed küljed ; 2.2.Paindliku töökorralduse otstarbekus ja sihtgrupid ; 2.3.Ühiskonna suhtumine paindlikesse töövormidesse ; 3.Uurimustöö metodoloogia ; 3.1.Valim ; 3.2.Meetod ; 4.Uurimustöö tulemused ; 4.1.Tulemused ; 4.2.Analüüs ; 4.3.Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõteet_EE
dc.description.abstractLõputöös tutvustatakse erinevaid paindlikke töövorme, antud töökorralduse positiivseid ja negatiivseid külgi, selgitatakse otstarbekust ning tuuakse välja selle võimalikud sihtgrupid. Ühtlasi püütakse kirjeldada ühiskonna senist suhtumist paindlikesse töövormidesse. Lõputöö esimeseks eesmärgiks on välja selgitada kui palju ja milliseid erinevaid paindlikke töövorme kasutatakse Eesti avalikus sektoris ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide näitel. Teiseks eesmärgiks on küsitluse tulemusena uurida antud organisatsioonide hoiakuid ja arvamusi paindliku töökorralduse rakendamisest ning selle tuleviku potentsiaalist. Lisaks kahele peamisele eesmärgile seati lõputöös omakorda kuus konkreetset uurimisülesannet. Valimi suuruseks oli kokku 43 avaliku sektori asutust, millest üksteist on ministeeriumid, kakskümmend kuus riiklikud ametid ja kuus inspektsiooni. Andmete kogumise meetodina kasutas autor ankeetküsimustikku. Lõputöö andmete analüüsi ja järelduste eesmärgiks on olla sisendiks järgnevatele samalaadsetele uurimistöödele ja pakkuda taustainformatsiooni. Uurimistulemustest selgus, et kõik paindliku töökorralduse erinevad töövormid peale renditöö, on suuremal või vähemal määral kasutust leidnud. Kõige levinumaks paindlikuks töökorralduseks osutus ajapaindlikkus ning sellele järgnes kohapaindlikkus. Rakendamiseni on jõutud suuremas osas juhi või alluva ettepanekul ning süsteemsust ja planeeritust on selles osas vähe. Suur osa vastanutest leidis, et paindlikku töökorraldust tuleks avalikus sektoris senisest enam rakendada. Selle positiivseteks mõjudeks peeti heade töötajate hoidmise võimalust ja motiveerimist ning tööviljakuse tõusu. Lisaks aitaks see paremini tööjõudu planeerida.et_EE
dc.language.isootheret_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.subjectmotivatsioonet_EE
dc.subjectorganisatsioonidet_EE
dc.subjectpaindlikkuset_EE
dc.subjecttöökorralduset_EE
dc.subjectavalik sektoret_EE
dc.subjecthoiakudet_EE
dc.titlePaindlike töövormide rakendamine Eesti avaliku sektori organisatsioonide näitelet_EE
dc.typeThesiset_EE


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record