| dc.contributor.author | Viilik, Signe | |
| dc.contributor.other | Käbi, Mari, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Halduskolledž | |
| dc.date.accessioned | 2017-03-09T07:08:18Z | |
| dc.date.available | 2017-03-09T07:08:18Z | |
| dc.date.issued | 2010 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/1206 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1.Presidentaalse ja parlamentaarse riigikorralduse olemuse selgitus seostatuna Eesti Vabariigi erinevate põhiseadustega ; 1.1.Presidentaalne riigikorraldus ; 1.2.Parlamentaarne riigikorraldus ; 1.3.Riigikorralduse olemuse selgitus seostatuna Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadusega ; 1.4.Riigikorralduse olemuse selgitus seostatuna Eesti Vabariigi 1933. aasta põhiseadusega ; 1.5.Riigikorralduse olemuse selgitus seostatuna Eesti Vabariigi 1937. aasta põhiseadusega ; 1.6.Riigikorralduse olemuse selgitus seostatuna Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseadusega ; 2.Dekreediõiguse olemus ; 3.Dekreediõiguse analüüs ; 3.1.1920. aasta põhiseaduse kohane dekreediõiguse analüüs ; 3.2.1933. aasta põhiseaduse kohane dekreediõiguse analüüs ; 3.3.1937. aasta põhiseaduse kohane dekreediõiguse analüüs ; 3.4.1992. aasta põhiseaduse kohane dekreediõiguse analüüs ; 4.Tulemused ja arutelu ; Kokkuvõte | et_EE |
| dc.description.abstract | Uuringu eesmärgiks on saada teada, kas presidentaalses riigis, kus presidendi võim on üldiselt
oluliselt suurem, on tal ka dekreediandmise õigus vabam, kui parlamentaarses riigis.
Uuring viiakse läbi kahel tasandil. Esiteks uuritakse dekreetide andmise põhiseaduslikke aluseid,
tuuakse välja konkreetsed põhiseaduse sätted ja analüüsitakse neist tulenevaid tingimusi dekreetide
andmiseks.
Uuringu teine osa käsitleb aga Eesti Vabariigis reaalselt väljaantud dekreete. Uuring toob välja, kui
suur oli reaalselt erinevate põhiseaduste alusel antud dekreetide hulk.
Lõputöö kolmandas osas tehakse järeldusi sellest, kas me saame eeltoodud uuringu alusel väita, et
presidentaalses riigis on presidendi dekreediandmise õigus vabam.
Uurimistöö tulemusena saab väita, et presidentaalses riigi on presidendi dekreediandmise õigus
vabam. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | parlamentaarne demokraatia | et_EE |
| dc.subject | riigikord | et_EE |
| dc.subject | presidendid | et_EE |
| dc.subject | põhiseadused | et_EE |
| dc.title | Presidendi dekreediõiguse analüüs lähtuvalt erinevatest riigikorraldustest Eesti vabariigi näitel | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
