Solidaarsusprintsiip Euroopa Liidu sisserändepoliitikas: mõjud Eesti avalikule sektorile
Kokkuvõte
Lõputöö eesmärgiks oli uurida, millised mõjud on EL-i
sisserändepoliitikal Eesti avalikule teenistusele ning milliseid ülesandeid see seab.
Lõputöö keskendus solidaarsusprintsiibile sisserändepoliitikas, uurides, kuidas hakkab
solidaarsusprintsiip EL-i sisserändepoliitikas mõjutama Eesti avalikku teenistust. Töös
uuriti EL-i sisserändepoliitikat reguleerivaid dokumente, nendes solidaarsusprintsiibi
käsitlemist ning EL-i sisserändepoliitikas solidaarsusprintsiibi rakendamist. Uuriti
Eesti seisukohti sisserändepoliitikas, sisserännet reguleerivat seadusandlust ning
solidaarsusprintsiibi rakendumist praktikas. Viidi läbi Eesti, Soome, Rootsi ja Taani
sisserände, elamislubade ja varjupaiga andmiste statistiliste näitajate empiiriline
analüüs. Uurimusest selgus, et Eesti sisserändepoliitika on võrdlusalustest riikidest
konservatiivsem, kuid saab prognoosida sisserände kasvu. Solidaarsus
sisserändepoliitikas avaldub Eesti osalemises suure rändkoormusega riikide rahalise
koormuse jagamisel. Sisserännet puudutav seadusandlus on Eestis viidud õigeaegselt
kooskõlla EL-i õigusega, kuid kiireks sisserände kasvuks ei ole avalik sektor valmis.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Euroopa Liidu sisserändepoliitika ; 1.1.Euroopa Liidu sisserändepoliitika kujunemine ; 1.2.Euroopa Liidu sisserändepoliitikat reguleerivad dokumendid ; 1.3.Solidaarsusprintsiibi rakendamine sisserändepoliitikas ; 2.Eesti, Soome, Rootsi ja Taani sisserändestatistika võrdlev analüüs ; 2.1.Eesti ; 2.2.Soome ; 2.3.Rootsi ; 2.4.Taani ; 2.5.Empiirilise analüüsi kokkuvõte ; 3.Eesti sisserändepoliitika, solidaarsusprintsiibi rakendamine ning mõjud avalikule sektorile ; 3.1.Eesti seisukohad sisserändepoliitikas ; 3.2.Sisserändega tegeleva avaliku sektori korraldus ; 3.3.Sisserännet reguleeriv seadusandlus ; 3.4.Solidaarsusprintsiibi rakendumine praktikas ; 3.5.Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõte