Kuriteo toime pannud alaealiste mõjutamise efektiivsus Pärnumaa näitel (2006-2010)

Abstract

Magistritöö eesmärgiks on analüüsida alaealiste suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise ja mõjutusvahendi kohaldamise efektiivsust võrreldes alaealiste karistamisega. Uurimismeetodina kasutatakse rakendust loovat uurimust. Andmete kogumisel lähtutakse triangulatsioonist, kvantitatiivse uurimuse andmed saadi kuritegevuse statistikast ja kvalitatiivsete andmete saamiseks viidi läbi ekspertintervjuud kuriteo toime pannud alaealistega kokkupuutuvate ametnikega. Alaealiste kuritegevus on üks Eesti riigi prioriteete, mida tõendavad ka alaealiste kuritegevuse vähendamiseks vastu võetud erinevad seaduste muudatused, strateegiad, arengukavad, juhised, juhendid jne. Alaealist käsitletakse erisubjektina, kuna tal on piiratud teovõime ja teda tuleb kohelda täisealisest erinevalt. Selleks kohaldatakse alaealiste suhtes erinevaid mõjutusvahendeid mitmete seaduste alusel, mitte ei karistata neid samadel alustel kui täisealisi. Peale seaduse muudatust 2004. aasta juulis on kuriteo toime pannud alaealiste arv ja nende poolt toime pandud kuritegude arv vähenenud. Läbi viidud uuringu alusel saame väita, et alaealise suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ja mõjutusvahendi kohaldamine on efektiivsem kui tema karistamine, kuna alaealiste, kelle suhtes kasutati kriminaalmenetluse lõpetamist ja mõjutusvahendi kohaldamist, retsidiivsus on 16%, kuid süüdimõistetutel 34%. Mõjutusvahendi efektiivsust mõjutab positiivselt kiirema menetluse läbiviimine. Kiiremat menetlust saame kasutada ka alaealiste süüdimõistmisel, mis samuti tõhustab alaealiste seadusekuulekamaks muutmist. Üheks võimaluseks on lihtmenetluste kasutamine. Magistritöö tulemusena tehti ettepanek muuta erinevaid seadusi alaealiste suhtes kiirema kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja mõjutamiseks. Samuti tehti ettepanekud Justiitsministeeriumile ja Lääne ringkonnaprokuratuurile tõhustamaks alaealiste mõjutamiseks.