Vägivallakuritegevuse dünaamika Eestis 2003-2010 ja selle mõju elanike turvatundele
Kokkuvõte
Magistritöö eesmärgiks oli uurida vägivallakuritegevuse dünaamika muutuste mõjusid Eesti elanike turvatundele aastatel 2003-2010. Uurimismeetodina kasutati teoreetilise analüüsi ja sünteesi meetodit. Töö aktuaalsuseks ning ühtlasi ka probleemiks on üldlevinud arvamus, mille kohaselt kardavad inimesed kuriteo ohvriks langeda rohkem kui kuritegevuse tase on kõrge ja vähem, kui kuritegevuse tase langeb. Vägivallakuritegude kasv ei mõjuta inimeste turvalisust ega üksi väljas liikumist, samuti ei kardeta rohkem langeda kuritegude ohvriks. Elanike turvatunde kasvu mõjutab raskete vägivallakuritegude arvu ja taseme langus ühtlasi väiksem kajastatus meedias. Samas kergete vägivallakuritegude kasv ei mõjuta elanike turvatunnet negatiivses suunas. Seega ei sõltu elanike hirmufaktor kuritegevuse statistilisest tasemest, vähemalt mitte ajalises vastes, vaid seda mõjutavad rohkem muud tegurid, nagu demograafilised iseärasused, lähipiirkonna seisund ning massimeedia käsitlused.
Kirjeldus
Mõistete ja lühendite loetelu ; Sissejuhatus ; 1.Vägivallakuritegevuse mõiste ning arengud Eestis ja maailmas ; 1.1.Vägivallakuritegevuse defineerimine ning riiklik regulatsioon Eestis ; 1.2.Vägivallakuritegevuse muutused Eestis aastatel 2003-2010 ; 1.3.Vägivallakuritegevuse tase Euroopas ja USA-s ; 2.Eesti elanike turvatunde ja hirmu kujunemine kuritegevuse ees ning selle seosed vägivallakuritegevusega aastatel 2003-2010 ; 2.1.Elanike turvatunde ja hirmu kujunemine ; 2.2. Eesti elanike turvatunne ja kuritegevuse hirm aastatel 2003-2010 ; 2.3.Vägivallakuritegevuse seos ja mõju Eesti elanike turvatundele ; Kokkuvõte ; Summary ; Viidatud allikate loetelu ; Tabelite ja jooniste loetelu