Pinnaltpääste võimekusega komandode riskipõhine paiknemine
Kokkuvõte
Statistika näitab, et uppunute arv Eestis on suur. Kuid uppumised moodustavad ainult
teatud osa kõigist veeõnnetustest. Veeõnnetusest pääsemine on seotud väga erinevate
teguritega. Üks tegur on aeg. Kui kiirelt jõuab abi kannatanuni? Lõputöö eesmärgiks
oli analüüsida pinnaltpääste võimekusega päästekomandode paiknemisi, arvestades
veeõnnetuste sagedust ja asukohta. Eesmärgini jõudmiseks uuris autor
operatiivinfosüsteemi ja Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonna andmeid, Eesti
siseriiklikke seadusi ja määrusi, erialast kirjandust. Uurimismeetodina kasutati
dokumendianalüüsi.
Uuringu tulemusena selgus, et veeõnnetusi juhtub rohkem nendes piirkondades, kus on
tihe asustus ja vastavas piirkonnas on üldkasutatav veekogu ning, et teatud
piirkondadesse oleks vaja luua lisaks pinnaltpääste võimekusega päästekomandosid.
Antud lõputööd saaks Päästeamet kasutada pinnaltpääste võimekusega
päästekomandode optimaalse asukoha planeerimiseks.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Päästeasutuste ülesanded ; 1.1.Päästeasutuse tegevuse põhialused ja ülesanded ; 1.2.Siseveekogud ; 1.2.1.Jõed ; 1.2.2.Järved ; 1.3.Riskid siseveekogudel ; 1.4.Veeõnnetuste põhjused ; 2.Veeõnnetustealane uuring ; 2.1.Uuringu metodoloogia ; 2.2.Pinnaltpääste võimekusega päästekomandode paiknemine ; 2.3.Veeõnnetuste statistika ; 2.3.1.Veeõnnetused regionaalsete päästekeskuste territooriumitel ; 2.3.2.Veeõnnetuste asukohad ; 2.3.3.Veeõnnetused kuude lõikes ; 2.3.4.Veeõnnetuste liigid ; 2.3.5.Pinnaltpääste võimekusega päästekomandode väljasõidud veeõnnetustele ; 2.4.Veeõnnetuste geograafiline paiknemine ; 2.5.Uppumised, millele päästemeeskonnad ei ole reageerinud ; 3.Tulemuste analüüs ja ettepanekud ; 3.1.Uuringutulemuste analüüs ; 3.2.Rakenduslikud ettepanekud ; Kokkuvõte