Ülevaade välisriikide kriisiõppuste metoodikatest ja võimalused Eestile
Kokkuvõte
Käesolev töö on uurimustöö, mille käigus segitatakse välja Eesti kriisiõppuste
hetkesituatsioon, analüüsitakse välisriikide õppuse metoodikaid, analüüsitakse
küsimustikku ja uuritakse, kas kõike seda arvesse võttes oleks Eestile võimalik koostada
universaalne õppuste juhend. Esimene osas keskendutakse õppuste teoreetilistele lähenemistele ja välisriikide
kogemustele kriisiõppuste korraldamisel. Vaadatakse seda, kuidas erinevates teooriates
üldse õppusi käsitletakse ning teiseks võrreldakse Rootsi, UK ja NATO metoodikaid.
Teises osas vaadeldakse õppuste planeerimis faasi, mis paneb aluse kogu õppuste
korraldamise protsessile ning seetõttu on just eriti oluline planeerimisfaasi efektiivne
toimimine. Esmalt antakse ülevaade sellest, milline on Eesti kriisiõppuste metoodika
hetkel, millised on selle allikad. Teiseks keskendutakse täpsemalt läbiviidud uurimusele
ning antakse ülevaade uurimistulemustest. Lisaks arutleb autor kõikide küsimuste
vastuste puhul võimalike põhjuste üle. Viimases peatükis antakse kahe esimese peatüki
põhjal soovitusi universaalse kriisiõppuste juhendi koostamiseks Eestis.
Töö on aktuaalne, kuna Eestis hetkel õppuste juhend puudub. Tegutsetakse lähtuvalt
väiksemate struktuuriüksuste juhenditest, välisriikide metoodikate eeskujust, erinevatest
õigusaktidest ja kogemuste baasil.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Teoreetilised lähenemised ja välisriikide kogeused kriisiõppuste korraldamisel ; 1.1.Teoreetilised lähenemised kriisiõppuste metoodikatele ; 1.2.Rootsi, Suurbritannia ja NATO metoodikate võrdlus ; 2.Eesti kriisõpuuste korraldamise metoodilised probleemid planeerimise faasis ; 2.1.Eesti kriisiõppused ; 2.2.Õppuste metoodika efektiivsust puudutava uuingu tulemused ja arutelu ; 3.Soovitused universaalse kriisiõppuste juhendi koostamiseks Eestis ; Kokkuvõte