| dc.contributor.author | Mänd, Mari-Liis | |
| dc.contributor.other | Järvet, Shvea, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Sisejulgeoleku instituut | |
| dc.date.accessioned | 2016-06-27T08:47:17Z | |
| dc.date.available | 2016-06-27T08:47:17Z | |
| dc.date.issued | 2013 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/81 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1.Julgeolekuteooriate ja kaitsetahte teoreetilised alused ; 1.1.Julgeolekuteooriate ülevaade ja analüüs ; 1.2.Riigikaitse olemus ja kaitsetahte teoreetiline käsitlus ; 1.3.Eesti julgeolekupoliitiliste alusdokumentide analüüs ; 1.4.Valikaine riigikaitseõpetus olemus ; 2.Riigikaitseõpetuse läbimise ja kaitsetahte taseme vaheline seos ; 2.1.Uurimismetoodika ja valim ; 2.2.Uurimistulemused ja analüüs ; 2.3.Ettepanekud riigikaitseõpetuse arendamiseks ja populariseerimiseks ; Kokkuvõte ; Summary ; Viidatud allkate loetelu ; Tabelite ja jooniste loetelu | et_EE |
| dc.description.abstract | Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada julgeolekuteooriate ja kaitsetahte teoreetilised lähtekohad, kaitsetahte seos riigikaitseõpetusega ning saadud tulemuste põhjal esitada ettepanekud Kaitseministeeriumile riigikaitseõpetuse edasiseks arendamiseks ning populariseerimiseks. Magistritöö eesmärgi saavutamiseks ja uurimisülesannete täitmiseks kasutati uurimisstrateegiana kaardistavat uuringut (survey). Andmekogumismeetodina kasutati poolstruktureeritud ankeetküsitlust ning uuringu valim moodustati eesmärgistatud valimi meetodil. Uuring viidi läbi 24 Tallinna gümnaasiumi riigikaitseõpetust õppinud ja mitteõppinud õpilase seas. Põhiuuringule eelnes ühes valimisse kuulunud koolis pilootuuringu läbiviimine. Uuringu tulemusena analüüsiti riigikaitseõpetust õppinud ja mitteõppinud õpilaste suhtumist kaitsetahtesse ning kahe grupi kaitsetahte taseme erinevusi, et saada sisend Kaitseministeeriumile riigikaitseõpetuse arendustegevuse tõhustamise ettepanekute tegemiseks. Kvantitatiivne analüüs tehti kirjeldaval ja üldistaval meetodil ning andmete esitamiseks kasutati statistiliste andmete graafilist esitamist. Magistritöö uuringu tulemuste analüüs, järeldused ning nendest tulenevad ettepanekud on esitatud töö teises peatükis. Olulise tulemusena selgus, et riigikaitseõpetust õppinud õpilaste kaitsetahe on kõrgem kui riigikaitseõpetust mitteõppinud õpilaste kaitsetahe. Samuti näitavad tulemused, et riigikaitseõpetust vabatahtlikult õppinud õpilaste kaitsetahe on kõrgem, kui riigikaitseõpetust kohustuslikult õppinud õpilaste kaitsetahe. Magistritöö teoreetilisele baasile ja uuringu tulemustele põhinedes, defineeriti kaitsetahte mõiste. Magistritöö tulemina esitab autor omapoolsed ettepanekud riigikaitseõpetuse populariseerimiseks ja arendustegevuse tõhustamiseks ning toob välja suunised valdkonna edasiuurimiseks. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | riigikaitse | et_EE |
| dc.subject | riigikaitseõpetus | et_EE |
| dc.subject | patriotism | et_EE |
| dc.subject | julgeolekupoliitika | et_EE |
| dc.subject | julgeolekuteooriad | et_EE |
| dc.title | Kaitsetahte seos riigikaitseõpetusega Tallinna gümnaasiumite näitel | et_EE |
| dc.title.alternative | The Link of Defence Will and National Defence Course Based on the Example of Tallinn High Schools | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
