Segatarnete käibemaksuga maksutamine Euroopa Liidus
Kokkuvõte
Lõputöös püstitatud probleem seisneb selles, et segatarnete käibemaksuga maksustamisel tuleb määrata peasooritus, mille järgi määratakse tervele tarnele ühtne maksumäär ja sellest lähtuvalt tarnekoht. Seni ei ole aga Eestis välja kujunenud metoodikat ja praktikat, millistest kriteeriumitest lähtuvalt tuleks peasooritust määrata. Euroopa Kohtu praktikast on näha, et peasoorituse leidmine segatarnete puhul võib osutuda väga keeruliseks ning tihtipeale eksitakse, kas tahtlikult või teadmatusest. Lõputöö eesmärk on analüüsida segatarnete käibemaksuga maksustamise regulatsiooni Eestis. Eesmärgi saavutamiseks antakse ülevaade käibemaksu ja segatarne mõistetest ja nende olemustest, analüüsitakse Euroopa Kohtu kohtupraktikat ning antakse soovitusi, kuidas tuleks Eestis segatarneid käibemaksuga maksustada ning kuidas tuleks määrata peasooritust. Analüüsi tulemusel selgus, et peasoorituse määramisel tuleb eelkõige kindlaks teha kõik tehingu iseloomulikud tunnused ning seejärel vaadata seda, mille vastu on kliendil kõige suurem majanduslik huvi. Võttes arvesse neid kahte aspekti, saamegi määrata segatarnetes peasoorituse, kui tegemist on ühtse tervikliku tehinguga, mitte mitme eraldiseisva tehinguga.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Käibenaksu ja segatarnete mõiste ning olemus. ; 1.1.Käibemaksu mõiste ja olemus. ; 1.2.Segatarne mõiste ja olemus ; 2.Euroopa kohtu praktika segatarnete käibemaksuga maksustamisel. ; 2.1.Euroopa Kohtu seisukohad segatarnete käibemaksuga maksustamisel. ; 2.2.Segatarnete käibemaksuga maksustamine Eestis ; Kokkuvõte