Sirvi Justiitskolledž (1996-2012) aasta järgi
61.-80. nimetus 162-st
-
Uimastirehabilitatsioon ja kinnipeetavate nägemus selle vajalikkusest ja võimalikest vormidest vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärk oli selgitada kinnipeetavate nägemust Uimastirehabilitatsiooni vajalikkusest ja võimalikest vormidest vanglas ja pakkuda välja ettepanekuid, kuidas muuta Harku uimastivaba osakonna tööd efektiivsemaks. ... -
Samasooliste seksuaalse ahistamise olemus ja avaldumine vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on avada vanglates esineva kinnipeetavate vahelise seksuaalse ahistamise olemust, samuti uurida, kas seksuaalne ahistamine on probleemne nähtus eesti vanglates ning teha ettepanekuid tuginedes uurimuse ... -
Kinnipeetavate toitlustamine
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Põhiosa käsitleb tasakaalustatud toidu printsiipe, erivajadustega kinnipeetavate toidunorme, sööklate vaatlus analüüsi, kinnipeetavate toitlustamise õigusliku regulatsiooni ning sööklatoidu rahulolu uuringu tulemusi ... -
Agressiivset kriminaalset käitumist ennustavad tegurid
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Uurimuses on püstitatud hüpotees: agressiivse käitumise riskiteguritega inimesed satuvad sagedamini kriminaalsetele tegudele, kui teised isikud. Antud töö uurimusobjektiks on agressiivne käitumine ning uurimisaineks on ... -
Vägivald vanglas Viljandi Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Uurimus viidi läbi avatud küsimuste meetodil. Avatud küsitluse meetodit kasutati, sest eesmärgiks oli koguda informatsiooni erinevate isiksuste arusaamadest vägivallast. Uurimuse tulemusena esineb Viljandi Vanglas vägivalda ... -
Kinnipeetavate ja vanglaametnike vahelised lubamatud suhted Eesti vanglates
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärk on näidata, millised on lubamatud suhted vanglas, kuidas neid luuakse ning millised on põhjused nende loomiseks. Kas vanglaametnikule on tehtud pakkumine ning kui on, siis millisel ajavahemikul tehakse ... -
Alaealiste kurjategijate vangistuse täitmisele pööramine
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Uurimisobjektiks on alaealised õigusrikkujad kellele määras 2005. Aastal kohus karistuseks vangistuse. Uuringu ülesandeks on välja selgitada keskmise alaealisest õigusrikkuja, kellele on määratud kohtu poolt reaalne vangistus ... -
Nooruktapjate sotsiaalsed karakteristikud ja motivatsioon
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on eesti nooruktapjate sotsiaalsete karakteristikute ning noorukite poolt toime pandud tapmiste võimalike motiivide väljaselgitamine. Samuti eesti nooruktapja profiili koostamine ning kuriteo sooritamise ... -
Isa või lähimeessugulase vangistuse mõju meessoost alaealisele kinnipeetavale isikule
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kas kodune vägivald, isa puudumine, kasuisa ning isa või lähimeessugulase vangistus soodustab alaealise sattumist vanglasse. Töös käsitletavaid teemasid iseloomustavad järgmised ... -
Kinnipeetavate lühiajalised väljasõidud Ämari vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö teoreetilises osas antakse ülevaade kaalutlusõiguse kasutamise piiridest ja õiguspärasest kaalutlemisest kasutades riigikohtu lahendeid ja õigusteoreetilist kirjandust. Lõputöö uurimisobjektiks on Ämari vangla. Lõputöö ... -
Vanglaametnike keeleoskus- aktuaalsed probleemid ja võimalikud lahendused
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö eesmärgiks on analüüsida tallinna, tartu ja murru vangla vanglaametnike keeleoskust ja selle võimalikke parandamise võimalusi. Uurimustöö ainestiku moodustavad õigusaktid, seletuskirjad, määrused, intervjuud ning ... -
Elukutseliste varaste subkultuur
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Uurimisobjektiks on eesti elukutselised vargad ja nende subkultuur. Uurimisaineks on elukutseliste varaste subkultuuri normid. Üheks ülesandeks on võrrelda tänapäeval kehtivaid subkultuuri norme nsv liidu ajal kehtinud ... -
Sotsiaalprogrammide rakendamine Murru vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Juba vanadel aegadel on inimesed üksteist aidanud ja nüüd on see aitamine jõudnud ka vanglatesse. Sotsiaaltöö on läbi aegade muutunud ainult paremaks ja efektiivsemaks. Uurimistulemustest selgus, et programmid on kinnipeetavate ... -
Tulemusüksuste põhise struktuuri rakendamise võimalikkusest Tallinna ja Murru vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Uurimisobjektiks on struktuurimuudatused ja sellest tulenev juhtimisulatuse muutus vanglas. Muudatuste jälgimise perioodiks on võetud aastad 1999-2006. Juhtimisulatust vaadeldakse eelkõige keskastmejuhtide lõikes. Lõputöö ... -
Tartu vangla valvetehnika töö, tehnika hooldus ning esinevate häirete põhjused
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade Tartu Vanglas kasutusel olevast valvetehnikast ja jõuda jälile esinevatele suurele häirete arvu põhjustele. Samuti on eesmärgiks leida vastus hüpoteesile, kas Tartu Vangla valvetehnika ... -
Valmisolek ja reageerimine hädaolukordades Eesti vanglates aastatel 1991-2007
(Sisekaitseakadeemia, 2007)DIGIRIIULIS LUGEMISEKS LÕPUTÖÖ VERSIOON, MILLEST ON EEMALDATUD ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS MÕELDUD INFO. -
Vangla turvasüsteemide hooldusteenuse sisse ostmine (hooldusfirmalt) versus vanglasüsteemi enda hooldusmeeskond
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Käesolev lõputöö eesmärk oli sada tead kumb on majanduslikult otstarbekam, kas enda hooldusfirma või väljast sisse ostetav hooldusfirma. Uurimuse ülesanded: 1. Uurida millised turvasüsteemid on tartu vanglas. 2. Välja ... -
Kambrite läbiotsimised Tartu vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö vaatleb ennekõike Tartu vangla läbiotsimisgrupi tööd aastatel 2004-2005 ning analüüsib läbiotsimiste käigus leitud keelatud esemete statistikat. Esitatakse ülevaade põhilistest peidukohtadest, läbiotsijate tööd ... -
Vägistamine – lapsepõlvest tulenevad põhjused
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Uurimise objektiks valis töö autor vägistamised ning uurimise aineks – vägistamise põhjused ning riskitegurid lapsepõlvest. Esimene peatükk käsitleb seksuaalsete hälbivuste liigitust, ülevaadet eelsoodumustest vägistamise ... -
Kohaliku omavalitsuse ja riigi toetavad teenused vanglast vabanenud kinnipeetavatele
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöös seletatakse lahti riigi kohustused sotsiaaltoetuste ja –teenuste tagamisel, sest ennekõike on riigil kohustus sotsiaalteenuseid sätestava seadusandluse tagamine. Samuti kaetakse riigieelarvest hoolekande juhtimise ...