Narkoennetustööst Põhja prefektuuri projektide näitel

Abstract

Käesolev töö keskendub ennetustöö valdkonnale, täpsemalt narkoennetustööle. Eesmärk on selgitada välja, mil määral analüüsitakse narkoennetustöö projekte Põhja prefektuuris. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kolm uurimisküsimust: 1) kas narkoennetuse projektides on välja toodud, milline analüüs järgneb projektidele; 2) kes teeb Põhja prefektuuris analüüsi pärast projekti lõppemist; 3) missugune eeltöö tehakse enne projekti planeerimist. Uurimisküsimustele vastuste saamiseks analüüsiti Põhja prefektuuris aastatel 2011-2014 teostatud üheksat narkoennetuse projekti. Lisaks projektidele viidi läbi neli ekspertintervjuud Põhja prefektuuris ennetustööga igapäevaselt tegelevate asjatundjatega. Uurimuse tulemusena saadi vastus uurimisprobleemile, milleks oli: kas narkoennetustöö projektile järgnev analüüs on piisav, et anda objektiivne hinnang tehtud tööle? Toetudes teooriale ning uurimuse tulemustele leidis autor, et ainult projektijuhi või juhtide teostatud analüüs pärast projekti lõppemist ei ole piisav, et anda objektiivne hinnang. Uurimusest selgus veel, et Põhja prefektuuris ei teostata enne projekti planeerimist eelnevalt uuringut. Projekti planeerides kasutatakse Politsei- ja Piirivalveameti ennetustegevuste aastaplaani, piirkonna analüüsi, statistikat ja muid andmeid. Uurimusest selgus, et projektijuhi või juhtide poolt jätkusuutlikuks loetud projekt tõepoolest viidi läbi järgneval aastal. Samuti toodi intervjueeritavate poolt välja ennetustöös esinevate probleemidena killustatus ja koostöö puudumine. Uurimistöö tulemustele toetudes leiab autor, et analüüsi objektiivsuse saavutamiseks tuleb kaasata kõik projektis olevad ametnikud ning koostööpartnerid. Projekte tuleb analüüsi tulemuste kohaselt kohandada, et järgmisel aastal saaks tagada jätkusuutliku projekti eduka teostamise. Autor teeb ettepaneku uurida teisi Põhja prefektuuris ennetustööga tegelevaid organisatsioone ning koostööd PPA struktuuriüksustega.