Tallinna üldhariduskoolide valmisolek kriisijuhtimiseks COVID-19 pandeemia näitel
Abstract
Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada Tallinna üldhariduskoolide kriisijuhtimise ja -
kommunikatsiooni teostamise kitsaskohad COVID-19 pandeemia ajal aastatel 2020-2022, et parandada
üldhariduskoolide valmisolekut kriisijuhtimise ja -kommunikatsiooni teostamiseks. Töö eesmärgi saavutamiseks
püstitati kolm uurimisülesannet: analüüsida ja süstematiseerida kriisijuhtimise mõistet, hädaolukorra lahendamise
plaani olemust ja kriisikommunikatsiooni teoreetilisi lähtekohti; analüüsida ja kaardistada intervjuu tulemuste
põhjal Tallinna üldhariduskoolide valmisolekut kriisijuhtimiseks ja -kommunikatsiooni toimepidevust ning nende
kitsaskohi COVID-19 pandeemia näitel ja analüüsida uuringu tulemusi ning võrrelda neid teoreetiste
lähtekohtadega ja teha ettepanekuid paremaks toimetulekuks tulevaste kriiside juhtimisel. Magistritöös kasutati
kvalitatiivset uurimisviisi, kus andmekogumise meetodiks oli poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Kvalitatiivse
sisuanalüüsi teostamiseks kasutati andmeanalüüsi programmi Nvivo. Magistritöö tulemusena selgus Tallinna
üldhariduskoolide kriisijuhtimise- ja kommunikatsiooni teostamise kitsaskohad. Nende põhjal tegi magistritöö
autor ettepanekuid paremaks kriisiga toimetulekuks. Lisaks toodi välja võimalikud edasised uurimissuunad.
Description
Sissejuhatus ; 1. Kriisijuhtimise teoreetilised alused ; 1.1 Kriis ja kriisijuhtimise mõiste ning olemus ; 1.2 Hädaolukorra plaanide olemus ja eesmärk ; 1.3 Kriisikommunikatsiooni mõiste ja roll kriisiga toimetulekul ; 2. Tallinna üldhariduskoolide valmisolek kriisijuhtimiseks COVID-19 pandeemia näitel ; 2.1 Uuringu meetod, protsess ja valim ; 2.2 Ekspertintervjuude tulemused ; 2.3 Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõte