Kaplani rolli loomine Päästeametisse: eesmärgid, ülesanded ja töötajate hoiakud
Kokkuvõte
Lõputöö eesmärk on selgitada välja Päästeameti töötajate hoiak kaplaniteenistuse suhtes ja huvi selle teenuse kaasamise vastu Päästeametis. Lõputöö uurimismetoodikaks on kvantitatiivne uuring ning andmekogumise meetodina kasutatakse poolstruktureeritud küsimustikku.
Töö koosneb kahest peatükist, milles esimeses antakse ülevaade teemaga seotud mõistetest, antakse ülevaade hingehoiu ja kaplani ülesannetest ja eesmärkidest ning kirjeldatakse kaplaniteenistuse toimimisest Eesti asutustes ja välismaal.
Uuringu tulemusel leiti, et enamik osalejaid ei tundnud tingimata otsest konkreetset vajadust kaplaniteenistuse järele, kuid nägid teatud juhtudel selle kasulikkust. Kui Päästeametis oleks kaplan, eelistaks küsitletud, et ta tegutseks vabatahtlikkuse alusel või oleks vajadusel kutsutav.
Töös tehakse ettepanek viia läbi sarnane uuring kõikide Päästeameti töötajate seas ning uurida ka kaplani ettevalmistust Päästeameti kontekstis. Samuti tehakse ettepanek jälgida inimeste vaimse tervise muutusi ajas ning nende valmidust abi vastu võtta ja otsida.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1. Kaplaniteenistus ja selle olemus ; 1.1 Kaplaniteenistuse olemus ; 1.2 Vaimse tervise nõustamine ; 1.3 Kaplanite kaasamine teistes riikide päästeteenistustes ; 1.4 Kaplanite kaasamine Eesti asutustes ; 1.5 Kaplani roll kriisis ; 2. Empiiriline uuring ; 2.1 Metoodika ja valim ; 2.2 Empiirilise uuringu tulemused ; 2.2.1 Vastanute taustaandmed ; 2.2.2 Uuringu tulemused ; 2.2.3 Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõte