Sirvi Turvalisuskompass pealkirja järgi
34.-53. nimetus 59-st
-
Korrakaitsemeetmed päästetöödel ja laiemaltki
(Sisekaitseakadeemia, 2022)Artikkel on õigusalane deskriptiivne uurimus, mille koostamisel on lähtutud õigusriigi põhimõttest, eeskätt rakursiga õigusselgusele ja põhiõiguste kaitsele. Artiklis selgitatakse päästeseaduse asendit korrakaitseõiguse ... -
Kriminaaltulu. Kui suur ja kas leiame üles?
(Sisekaitseakadeemia, 2023)Artikli eesmärk on anda ülevaade kriminaaltulu võimalikku ulatust käsitlenud analüüsist Eestis, vaadelda analüüsi järel kajastatud organiseeritud kuritegevuse ilminguid ning võrrelda lähiriikide suutlikkust tulu teeniva ... -
Kuidas mõista ja vähendada ühiskonna haavatavust kriisides?
(Sisekaitseakadeemia, 2022)Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kriisiuuringute rühm koostöös Päästeametiga osalevad Euroopa Liidu „Horisont 2020“ teadus- ja arendusprojektis BuildERS (Building European Communities’ Resilience and Social ... -
Lahendused pikka aega ebaseaduslikult Euroopa Liidus ja Norras viibivate isikute olukorrale
(Sisekaitseakadeemia, 2021)Nende isikute arv Euroopa Liidus, kel ei ole või enam ei ole siin seadusliku viibimise alust, kasvab aasta-aastalt. Liikmesriigid kohustavad selliseid isikuid riigist lahkuma, kuid takerduvad probleemidesse. Millised on ... -
Lapsesõbraliku õigusemõistmise avaldumine taastava õiguse protsessis laste perspektiivist
(Sisekaitseakadeemia, 2024)Artikkel tutvustab uurimust, mis käsitleb lapsesõbraliku õigusemõistmise põhimõtete avaldumist vahenduses kui taastava õiguse protsessis laste vaatepunktist. Uuringu tulemustest lähtuvalt tehakse soovitusi lapsesõbraliku ... -
Lauaõppus "79 särtsu" - peegel kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse enesehindamiseks
(Sisekaitseakadeemia, 2023)Artiklis analüüsitakse kohalike omavalitsuse kriisivalmidust ja sellekohast eneseteadlikkust 2023. aasta jaanuaris Päästeameti korraldatud lauaõppuse „79 särtsu“ põhjal, milles osalesid kõik kohalikud omavalitsused. Uuringu ... -
Liitreaalsuse kasutamine väljaõppes: pääste tulevik?
(Sisekaitseakadeemia, 2023)Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt siseturvalisuse tagamisel eeldab, et neid tehnoloogiad õpetatakse ja kasutatakse päästeteenistujate väljaõppes ning täiendkoolitustel. Uuring keskendub liitreaalsuse võimalikule kasutamisele ... -
Meditsiinikutsete menetlemise muudatused Häirekeskuses
(Sisekaitseakadeemia, 2022)Häirekeskus kasutas meditsiinikutsete menetlemisel perioodil 2008–2022 algoritmipõhist küsimustikku, kus kiirabi vajadus selgus konkreetsete küsimuste jah või ei-vastustest. Kiirabiressursi senisest efektiivsemaks kasutamiseks ... -
Menetlejate tööstaaži seos enesekindlusega tõepärasuse hindamisel
(Sisekaitseakadeemia, 2023)Varasem kirjandus viitab, et vastupidiselt levinud eeldusele ei suurenda õigusvaldkonna praktikute kogemused ja eriharidus oluliselt tõepärasuse hindamise täpsust, kuid suurendavad selliste hinnangute tegemise enesekindlust. ... -
Mis asi see on, mida nimetatakse kriminalistikataktikaks?
(Sisekaitseakadeemia, 2022)Artikli eesmärk on anda ülevaade kriminalistikataktika mõistest ja struktuurist. Artiklis on käsitletud kriminalistikataktika kui kriminalistika alamsüsteemi kujunemist, erinevaid määratlusi ja võimalikke arengutendentse. -
Olukorrateadlikkuse, olukorramõistmise ja kallutatuse mõõtmine siseturvalisuse valdkonnas
(Sisekaitseakadeemia, 2022)Varasemad uuringud kinnitavad, et hea olukorrateadlikkus on tulemuslikuks otsustamise aluseks ajakriitilistes ja suure riskiga situatsioonides. Olukorrateadlikkust mõõdetakse päästetöö juhtidel Sisekaitseakadeemias Effective ... -
Paindlik tööajakorraldus – võimalus politseinikule, vältimatu vajadus politseiorganisatsioonile (Soome ja Eesti politsei tööajavormide võrdlus)
(Sisekaitseakadeemia, 2022)Artiklis kirjeldatakse Soome politsei tööajakorraldust, et välja selgitada võimalused Eesti politsei tööaja moderniseerimiseks. Soomet võib pidada üheks kõige paindlikuma töögraafikuga riigiks, kus seadusandlus on muutuvate ... -
Poliittõkestus kui kommunikatsioonitehnika äärmuslike sõnumite levitamiseks
(Sisekaitseakadeemia, 2021)Artiklis kirjeldatakse veebidiskursuse mõju poliitilisele retoorikale ja analüüsitakse tõkestust (ingl jamming) kui tänapäevast kommunikatsioonitehnikat, mida võidakse kasutada äärmuslike sõnumite levitamiseks. Artikkel ... -
Rakenduskõrgkoolide koostöösuundumused peamiste huvigruppidega Eesti, Saksamaa, Soome ja Norra sisejulgeoleku valdkonna rakenduskõrgkoolide näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2021)Artikli eesmärk on anda ülevaade valitud riikide sisejulgeoleku valdkonna rakenduskõrgkoolide huvigruppe ja koostöösuundumusi kaardistanud uuringust ning tuvastada koostööd soodustavad ja takistavad tegurid. Kvalitatiivse ... -
Retsidiivsus avavanglast ja kinnisest vanglast vabanenute hulgas
(Sisekaitseakadeemia, 2024)Artikkel keskendub avavanglast ja kinnisest vanglast vabanenute retsidiivsusele, mida varasemalt ei ole Eestis eraldi uuritud. Artikkel tugineb kvantitatiivsele empiirilisele uuringule, mille andmed pärinevad Justiitsministeeriumi ... -
Siseturvalisuse asutuste vajadused väliskeskkonnast tulenevate ülesannetega toimetulekuks ja nende dünaamika 2017–2022
(Sisekaitseakadeemia, 2022)Artikkel kirjeldab siseturvalisuse asutuste väliskeskkonnast tulenenud ülesannete, vajaduste ja võimelünkade väljaselgitamist Euroopa Komisjoni rahastatud projektis ILEAnet aastatel 2017–2022 ning projekti raames korraldatud ... -
Teekond tsiviilkaitsest elanikkonnakaitseni
(Sisekaitseakadeemia, 2023)Artiklis avatakse tsiviilkaitse ja elanikkonnakaitse mõisted ning kirjeldatakse ajaloolist teekonda esimese maailmasõja järgsest tsiviilkaitsest läbi külma sõja perioodi kuni nüüdisaegse elanikkonnakaitseni. Riikide ülevaates ... -
Töötamiskohustus ei hoia kinni – korrektsiooni hariduse omandanud ametnike vabatahtlik töölt lahkumine
(Sisekaitseakadeemia, 2023)Artikli eesmärk on anda ülevaade, kuidas korrektsiooni eriala omandanud, kuid kolmeaastase töötamiskohustuse ajal vabatahtlikult vanglast töölt lahkunud ametnikud tajuvad ja mõistavad teenistusest lahkumise põhjuseid. ... -
Ukraina avaliku sektori kohanemine Venemaa infosõjas – sotsiaalmeedia kui relv
(Sisekaitseakadeemia, 2022)Sotsiaalmeedia on tsiviilelanikkonna jaoks sõjaolukorras oluline suhtlusvahend, ent erinevate sotsiaalmeediaplatvormide kasutamine sõja ajal kätkeb endas ka ohte nii tsiviilelanikkonnale kui ka riigi julgeolekule. Vene ... -
Ukraina elanikkonnakaitse: õppetunde esimestest sõjakuudest
(Sisekaitseakadeemia, 2023)Esimestel kuudel pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse piirdus info konfliktist peamiselt meediakajastusega, suur osa saatkondade personalist oli riigist lahkunud ning piirkonda reisisid vaid vähesed ...