Kiiruseületamise eest määratava karistuse seos liikluskäitumisega Eestis
Kokkuvõte
Töös otsitakse vastust uurimisprobleemile – kas liikluskäitumine ja liiklusohutus sõltuvad kiiruseületamise eest määratavatest karistustest? Tulenevalt urimisprobleemist on magistritöö eesmärk välja selgitada kiiruseületamise eest määratava karistuse seos liikluskäitumisega Eestis ning teha ettepanekuid kiiruseületamiste vähendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks. Magistritöö käigus viiakse läbi korrelatsiooniuuring, mille raames viiakse aegridade baasil läbi ka kvaasieksperiment. Andmete analüüsiks kasutatakse statistilisi andmeanalüüsi meetodeid, sh aegridade, korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi. Analüüsitakse nimkannatanutega liiklusõnnetuste, neis vigastatute ja hukkunute ning kiiruseületamiste ja nende eest mõistetud karistuste muutuseid ja omavahelisi seoseid perioodil 2010-2014 ning andmeid kiiruseületajate ja neile määratud karistuste kohta aastatel 2011 ja 2013. Uuring kinnitas seost kiiruseületamiste arvu ja inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu vahel – mida rohkem kiiruseületamisi, seda rohkem inimkannatanutega liiklusõnnetusi. Peale karistusmäärade tõstmist on rahatrahvid tõusnud umbes kolmandiku võrra. Kuni 40 km/h kiiruseületamised on vähenenud ning samuti on vähenenud korduvad kiiruseületamised. Üle 40 km/h kiirusületamiste arv on perioodil 2010-2014 aga järjekindlalt kasvanud. Keskmise rahatrahvi suuruse ja kiiruseületamiste arvu vahel ilmnes seos – mida suuremad keskmised rahatrahvid, seda vähem kuni 40 km/h kiiruseületamisi. Samas keskmised sõidukiirused ei ole peale karistuste tõstmist muutunud. Selgus, et suurema rahatrahvi saanud kiiruseületajad panid suurema tõenäosusega järgneva kiiruseületamise toime. Seega võib öelda, et kiiruseületamise eest määratava rahatrahvi suurus ei ole seoses karistuse saanud sõidukijuhi edasise liikluskäitumisega. Liikluskäitumist mõjutas aga karistusliigi valik – juhtimisõiguse äravõtmine osutus efektiivseimaks ja suuline hoiatus kõige vähem efektiivseks järgneva kiiruseületamise ärahoidmisel. Magistritööl on praktiline väärtus Eestis liiklusrikkumiste puhul rakendatava karistuspoliitika jaoks, kuna teaduslikud põhjendused aitavad karistuspoliitikat arusaadavamaks ja läbipaistavamaks muuta ning töö tulemused võimaldavad paremini hinnata kiiruseületamiste ja ka teiste liiklusrikkumiste eest määratavate karistuste efektiivsust ja otstarbekust.
Kirjeldus
Sisukord ; Mõistete ja lühendite loetelu ; Sissejuhatus ; 1.Karistuste määramine ja liiklusohutuse parandamine ; 1.1.Karistuse mõistmise teoreetilised alused ; 1.2.Kiiruseületamise eest määratava karistuse seos liikluskäitumisega ja liiklusohutusega ; 1.3.Meetmed kiiruseületamiste vähendamiseks ja seeläbi liiklusohutuse parandamiseks ; 3.Kiiruseületamise eest määratava karistuse seos liikluskäitumisega ; 2.1.Metoodika ja valim ; 2.2.Liikluskäitumine ja liiklusjärelevalve perioodil 2010-2014 ; 2.2.1.Liiklusõnnetuste, kiiruseületamiste, rahatrahvide, politseipatrullide ja keskmise sõidukiiruse dünaamika ; 2.2.2.Rahatrahvide tõstmise seos kiiruseületamiste arvuga : katkestatud aegridade analüüs ; 2.3.Kiiruseületajad ja nende karistamine 2011.a ja 2013.a ; 2.3.1.Kiiruseületajate ja karistuste struktuur 2.3.2.Karistuste seos kiiruseületamistega ; 2.4.Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõte ; Summary ; Viidatud allikate loetelu ; Tabelite ja jooniste loetelu ; Lisad