Üliõpilase ja juhendaja koostöö Sisekaitseakadeemia rakenduskõrghariduse õppepraktikal

Abstract

Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada SKA õppepraktika korralduses üliõpilase ja juhendaja vahelise koostöö põhilised probleemid ning õppimist pidurdavad tegurid ja töötada välja ettepanekud koostöö parendamiseks SKA õppepraktikas, et toetada paremini praktika käigus toimuvat õppimist. Magistritöö teoreetilises osas analüüsiti kaasaegseid õppimisteooriaid, õppepraktikat kui õppimise vormi ning praktika raames toimuvat koostööd. Empiirilise uuringu uurimisstrateegiaks on juhtumuuring, andmekogumismeetoditeks dokumendianalüüs ning poolstruktureeritud intervjuud. Uuringuga leiti vastuseid viiele uurimisküsimustele: 1) Kuidas on juhendaja ja üliõpilase vaheline koostöö määratletud SKA praktikakorralduse dokumentides? 2) Millise hinnangu annavad juhendajad ja kadetid omavahelisele koostööle praktika ajal? 3) Millised on koostöö põhilised probleemid üliõpilaste tööpraktika toetamisel? 4) Kuidas üliõpilase ja juhendaja vaheline koostöö toetab praktika käigus toimuvat õppimist? 5) Kuidas on võimalik üliõpilase ja juhendaja vahelist koostööd parendada, et see toetaks paremini praktika käigus toimuvat õppimist? Töö tulemustes selgus, et SKA praktikadokumentides on üliõpilase ja juhendaja vahelist koostööd määratletud vähe. Erialade vahel esinevad suured erinevused praktikakorralduse reguleerimises ja koostöö määratlemises. Juhendajaga seotud olulisemateks koostöö probleemideks on juhendaja ajapuudus, juhendaja kättesaadavus ning vähene motiveeritus. Praktikantide osas on probleemiks nende vähene motiveeritus. Töö tulemused viitavad ka probleemidele praktikadokumentidega. Töö tulemuste põhjal esitati rakendatavad ettepanekud Sisekaitseakadeemiale ja praktikabaasidele.