| dc.contributor.author | Anton, Tarmo | |
| dc.contributor.other | Talvari, Andres, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Juhanson, Jakob, kaasjuhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Politseikolledž | |
| dc.date.accessioned | 2017-09-28T12:23:10Z | |
| dc.date.available | 2017-09-28T12:23:10Z | |
| dc.date.issued | 2007 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/1922 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1.Keemiarelva mõiste, ajalugu, liigid ja toime ; 1.1.Keemiarelva mõise ja ajalugu ; 1.2.Keemiarelva liigid ja toime ; 1.2.1.Närvimürgid ; 1.2.2.Veremürgid ; 1.2.3.Lämmatavad mürgid ; 1.2.4.Vilistavad mürgid ; 1.2.5.Pisargaas (CN ja CS) ; 1.2.6.Pipragaas (OC) ; 2.Kaitsevahendid, tuvastamine ja saasteärastus ; 2.1.Päästjate kaitsevahendid ; 2.2.Erikeemiameeskonna kaitsevahendid ; 2.2.1.B-taseme varustus ; 2.2.2.A-taseme varustus ; 2.2.3.Lühiülevaade kemikaalide sisenemisviisidest ; 2.3.Tuvastamine ; 2.3.1.Värvust muutvad torud ; 2.3.2.pH-paberid ; 2.3.3.M-8 paber ; 2.3.4.M-9 paber ; 2.3.5.M256A1 tuvastusvahend ; 2.3.6.Detektor APD-2000 ; 2.4.Saasteärastus ; 2.4.1.Saastest puhastamise meetodid ; 3.Demineerimiskeskuse võimekus ja arengusuunad reageerida keemiarelva ohule ; 3.1.Demineerimiskeskuse ülesanded, struktuur ja töökorraldus ; 3.2.Isikkoosseisu väljaõpe ; 3.3.Võimekus ja arengusuunad ; Kokkuvõte | et_EE |
| dc.description.abstract | Eesti Vabariigi sisejulgeolekuteenistusel lasub valmisoleku- ja tegutsemisvastutus mistahes terrorismi- ja sabotaažiaktil või lihtsalt huligaansel ründel kasutatavate massihävitusrelvade (tuuma-, bio- ja keemiarelv) kasutamise ennetamisel ja toime tagajärgede kahjutustamisel. Lõputöö on käesoleval ajal aktuaalne alljärgnevatel põhjustel:
1. Eestis pole seda teemat varem käsitletud;
2. Massihävitusrelvad, sealhulgas keemiarelv on levinud militaarkeskkonnast väljapoole;
3. Eesti militaarstruktuurid osalevad aktiivselt maailma kriisipiirkondades, mis võib kaasa tuua terrorirünnakute ohu Eesti elanikele;
4. Venemaa käsutuses on endiselt suured kogused massihävitusrelvad, mis arvestades viimase ajal Eesti vastu suunatud organiseeritud aktsioone, võib osutuda lekitatuks Eesti territooriumile eesmärgiga kasutada seda siin üldise olukorra destabiliseerimiseks;
5. Läänemere põhjas asetsev keemiline lahingumoon (ipriit), mis võib kätkeda suurt ohtu keskkonnale.
Lõputöö eesmärgiks on uurida demineerimiskeskuse valmisolekut reageerimiseks keemiarelva ohu korral ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks selles valdkonnas ning käsitleda võimalikke arengusuundi. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | kaitsevahendid | et_EE |
| dc.subject | keemiarelv | et_EE |
| dc.title | Päästeameti demineerimiskeskuse valmisolek ja arengusuunad keemiarelvaga seotud ohtude käsitlemisel | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
