Justiits- ja Siseministeeriumi ning nende allasutuste koostöö arestimaja ületäituvuse vältimiseks Põhja Politseiprefektuuri näitel
Abstract
Lõputöö eesmärgiks on uurida Põhja Politseiprefektuuri arestimaja ületäituvust
põhjustavaid asjaolusid ja tuua välja peamised probleemid selles valdkonnas. Eesmärgi
saavutamiseks autor analüüsib arestimaja ületäidetuse statistilisi andmeid, sellega
kaasnevaid õiguslikke ja organisatsioonilisi probleeme ning mõju ühiskonnas.
Tööks vajaliku uuringu raames on läbi viidud 10 intervjuud Justiitsministeeriumi vanglate
osakonna, Tallinna vangla, Harku vangla, Piirivalveameti teabeosakonna, Maksu- ja
Tolliameti uurimisosakonna spetsialistidega ning politseinikega Politseiametist ja Põhja
Politseiprefektuurist. Erinevaid koostööspetsialiste küsitleti eksperthinnangute saamiseks
arestimaja ületäidetuse tekkimise põhjuste, ulatuse, kaasnevate probleemide ning
võimalike lahenduste leidmiseks.
Töö tulemuseks on arestimaja ületäidetusega seotud probleemide sõnastamine
lahendusvariantide leidmine ja soovituste andmine.
Teema on uudne ja aktuaalne, sest arestimaja ületäituvuse tõttu täitmata jäävate ning
aeguvate väärteoarestide tõttu kannatab riigi õigussüsteemi autoriteet ja devalveerub
karistuse mõiste.
Description
Sissejuhatus ; 1. Vanglareformid ja nende mõju arestimaja ületäituvusele. ; 1.1. Parandusmaja või vangla? Tagasivaade ajas. ; 1.2. Kinnipeetavate liigitamine menetlusseadustike ja kriminaaltäitevõiguse alusel. ; 1.3. Kriminaalpoliitika arengusuunad Eestis, vangide arvu vähendamine ja vanglate sulgemine. ; 1.4. Vanglate tööd reguleerivad õigusaktid. ; 1.5. Arestimaja tööd reguleerivad õigusaktid. ; 2. Arestimaja ületäidetus ja selle mõju analüüs. ; 2.1. Ületäidetuse statistika analüüs. ; 2.2. Ületäidetusega seotud probleemid. ; 2.3. Ületäidetuse mõju. ; 3. Arestimaja ületäidetusega seotud probleemid praktikas. ; 3.1. Empiirilise uurimuse metoodika. ; 3.2. Uurimistulemused ja nende analüüs. ; Kokkuvõte