Alaealistele tunnistajatele suunatud tugisüsteem

Abstract

Antud töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas aidatakse Eesti õigussüsteemis Tartu näitel lapsi, kes on sattunud õnnetuse või süüteo tunnistajaks. Uuritakse, millist abi osutatakse ja millest tuntakse puudust. Püütakse leida vastus küsimusele, kas näiteks 12-aastane poiss, kes näeb pealt hukkunuga lõppenud liiklusõnnetust, saab abi, mida ta vajab? Autori arvates see laps kohest vajalikku abi ei saa, kuna Tartu linnas ei ole autorile teadaolevalt tunnistajat toetavat süsteemi. Praegu otseselt selleteemalist eestikeelset kokkuvõtet või uurimust tehtud ei ole, samas kui mujal riikides on olemas lastele ja lastevanematele ning ametnikele mõeldud infomaterjalid, kust saab teada, mis juhtub tunnistajaks olevate lastega, millega tuleb arvestada, kuidas saab neid aidata ja kust veel saab abi.