| dc.contributor.author | Aasma, Ando | |
| dc.contributor.other | Krimses, Kalmer, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Politseikolledž | |
| dc.date.accessioned | 2017-09-25T11:37:08Z | |
| dc.date.available | 2017-09-25T11:37:08Z | |
| dc.date.issued | 2007 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/1870 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1. Ülevaade. ; 1.1. Tallinn-Tartu maantee olemus. ; 1.2. Tartu maantee geomeetriline asetus. ; 1.3. Põhimaanteede koormus ja liiklussagedused Eestis. ; 2. Statistika ja uurimus. ; 2.1. Liiklusõnnetuste statistika. ; 2.2. Liiklusõnnetuste tüübid ning nende tekkemehhanismid ja põhjused. ; 2.3. Liiklusõnnetuseohtlikumad teelõigud ja koondumiskohad Tartu maanteel. ; 2.4. Nelja-realise maantee positiivsed ja negatiivsed küljed. ; 3. Järeldused, analüüs ja võimalikud meetmed. ; 3.1. Nelja-realise maanteelõigu kahe-realise maanteega. ; 3.2. Meetmed liiklusohutuse suurendamiseks. ; 3.3. Maanteede klassid ja nende läbilaskevõime. ; 3.4. Maanteelõigu ehituse maksumus ning liiklusõnnetuste tekkiv kahju. ; Kokkuvõte | et_EE |
| dc.description.abstract | Käesolev lõputöö kirjeldab Eesti
ühe suurima põhimaantee, T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee olukorda praegusel
hetkel. Milline on tee asetus, kurvid, kui suur on liiklustihedus, kui palju ja millist tüüpi
liiklusõnnetusi esineb. Töö uurimisobjektiks on peamiselt liiklusohutuse valdkond – ehk
käesoleva töö puhul on esitatud hüpotees, et kas Tartu maantee väljaehitamine praeguses
kaherealise tee lõikudes neljarealiseks I klassi maanteeks tagab suurema ohutuse taseme
liikluses ning kui suurel määral. Autor on seadnud eesmärgiks leida vastus esitatud
hüpoteesile ning kui ei ole võimalik leida otsest vastust, siis selgitada, kas midagi muutuks ja
milliseid tingimusi selleks on vaja. Kuna praegusel hetkel toimiv neljarealine teeosa on
väljaehitatud käesoleva sajandi algul ning liiklustiheduses kasvavad juba ainuüksi aastaga, siis
ei ole võimalik võrrelda olukorda samal teelõigul tee-ehitamisele eelneval perioodil ning
praegu. Seetõttu ei ole parima tulemuse saavutamiseks selline võrdlus otstarbekas. Küll aga
leidmaks vastust esitatud hüpoteesile, keskendutakse töös erinevatel lõikudel toimunud
liiklusõnnetustele – millist konkreetset tüüpi liiklusõnnetused on toimunud ning kui suurel
määral on neid toimunud. Samuti leida või püüda selgitada nende toimumise põhjuseid.
Millest võisid olla tingitud ja kuidas oleks võimalik ära hoida mingit tüüpi õnnetusi. Selle
analüüsi tulemusena saab panna paika eesmärgid ja meetmed, mis muudaksid liiklusohutuse
taset kõrgemaks. Samuti saab võrrelda leitud meetmeid ning uue tee ehitamise puhul
kasutusele võetavaid meetmeid ning teha järeldusi, kas uus tee muudaks liikluse ohutumaks. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | liiklusohutus | et_EE |
| dc.subject | maanteed | et_EE |
| dc.subject | liiklusõnnetused | et_EE |
| dc.subject | maanteeliiklus | et_EE |
| dc.title | Tallinn-Tartu maantee nelja-realiseks ehitamise mõju liiklusõnnetuste vähendamisele | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
