| dc.description.abstract | Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade õiguslikest probleemidest KrMS § 1431 alusel lisapiirangute kohaldamise määruste kohaldamisel. Muuhulgas püüti leida vastus küsimusele, mis on lisapiirang olemuslikult ning leida, kas haldusmenetlusõiguslikud nõuded laienevad teatud juhtudel ka süüteomenetlusele. Samuti analüüsitakse, millistele nõuetele peaksid KrMS § 1431 lg 1 alusel antavad määrused vastama. Teoreetilises osas leiti, et teatavatel juhtudel vastab lisapiirangute kohaldamise määrus haldusakti tunnustele, ning sellest tulenevalt tuleb süüteomenetluses rakendada ka haldusõiguslikke printsiipe. Lõputöös püstitati hüpotees, et vabadusepiirangutega isikutele lisapiirangute kohaldamise määrused ei ole kaalutletud, põhjendatud ja ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele.
Uuring hõlmas menetleja määrusi, millega kohaldati lisapiiranguid ajavahemikul 01.02.2007—26.02.2008 Tallinna Vanglas viibinud vabadusepiiranguga isikutele. Andmed lisapiirangute kohaldamise kohta nimetatud ajavahemikul, pärinevad Justiitsministeeriumist Uuringu läbiviimisel kasutati dokumendi analüüsi. Uuringu käigus vaadeldi 226 menetleja määrust. Uuringu tulemusi võib esitada järgnevalt: 226 menetleja määrusest olid 101 põhjendamata. 226 menetleja määrusest ei olnud märgitud ajalist kestvust 53 juhul. 226 menetleja määrusest puudus 101 vaidlustamise viide. 226 menetleja määrusest olid valed õiguslikud alused 14 määrusel. 226 menetleja määrusest olid 11 juhul ühesugused ja identsed kirjavead. | et_EE |
