Sarivägistamised: käitumise iseärasused ja toimepanijad

Abstract

Uurimuse eesmärk on anda ülevaade sarivägistaja käitumise iseärasustest ja selle toimepanijatest. Uurimus koosneb intervjuudest sarivägistajatega ning nende isiklike toimikute analüüsidest. Nende materjalide ja kinnipeetavate isiklike toimikute põhjal saab autor analüüsida nende poolt toime pandud vägistamisi võttes aluseks A. Nicholas Groth’i vägistamiste tüpoloogia, uurides lähemalt nende käitumismustreid ja isiksust. Samuti püüab autor välja selgitada sarivägistajate motiivid, seost ohvritega, psüühilist seisundit ning nende kuriteo toimepanemise ajal seisundit – alkoholi ja narkootiliste ainete joobeastme. Oma töös uuris autor vägistajaid, kes kannavad vangistust Murru Vanglas, otsides nende hulgas sarivägistajaid. Tulemusena leidis autor 13 sarivägistajat ning viis läbi intervjuu viie sarivägistajaga. Kõigi viie juhtumit analüüsides leidis autor, et ühegi juhtumi puhul ei esine nn. puhtakujulist vägistamise tüüpi. Iga juhtumi puhul esines viiteid nii viha-, kui ka üleolekuvägistamisest. Märkimisväärne on ka kurjategijale iseloomulikud jooned, kus vähemalt pooltel küsitletutes märkas autor juhtumeid analüüsides, et kaheldi oma mehelikkuses, tunti jõuetus, ning ebaõnnestumistunnet. Sarivägistamist peaks kindlasti laiemalt uurima ja on vaja rohkem tähelepanu selle peale pöörata, kuna palju vägistajatest jäävad karistamata ning vägistamisjuhtum ohvrite enda teada. Sellised kurjategijad on väga ohtlikud ja toovad suurt kahju inimestele. Oluline on nende kohta rohkem teadmisi omandada, et neid isoleerida ühiskonnast. Ideaalis tuleks üldse lõpetada nende kuritegevus, aga reaalselt on see muidugi võimatu.