| dc.description.abstract | Lõputöö eesmärgiks on leida uuritava probleemi kõige sobivamad lahendused ja nende
põhjal teha analüüsi. Analüüsi tegemiseks autor kasutas kaks meedet: küsitlus (ankeet) ja
SWOT-analüüs.
Lõputöö koosneb kolmest peatükkist, kus esimene peatükk räägib vabatsoonidest üldiselt,
see tähendab nende saamise ajaloost, tegutsemise põhiprintsiipidest, samuti seal on välja
toodud vabatsoonide tüübid ja kuidas see on seotud muudetud EL tolliseadustiku sätetega.
Teises peatükkis on autori poolt pakutud alternatiivid. Teises peatükkis toodud alternatiivide
analüüs SWOT-tabelite abil on tehtud kolmandas peatükkis.
Läbiviidud küsitluse ja tehtud analüüsi andmete põhjal autor tegi järelduse, et kõige
sobivaim lahendus II kontrollitüübi vabatsoonide operaatorite jaoks on üleminek I
kontrollitüübile. See variant on sobilik põhimõtteliselt sellepärast, et I kontrollitüübi
vabatsoonis kehtivad samad maksusoodustused, mis kehtisid II kontrollitüübi vabatsoonis,
seega ettevõted võivad säilitada oma raha. Samas see üleminek on pikk ja keeruline, valdaja
peab tätma rida nõudmisi. Teise alternatiivina oli pakutud tolliladu asutamine. Sellise
variandi kasutamine annab võimaluse kasutada peaaegu samad maksusoodustused, mis olid
II kontrollitüübi vabatsoonis ja on olemas ka võimalus valida tolliladude erinevatest
tüüpidest kõige sobivama. Miinuseks on maksusoodustuste puudumine Euroopa Liidu
kauba puhul, mis andsid II kontrollitüübi vabatsoonid. Kolmas, viimane alternatiiv, on
ajutine ladustamine. Selline variant annab võimaluse valida hoiukoha või tollterminali vahel,
kus on võimalik ladustada kaupu ajutiselt. Sellistes kohtades kauba ladustamine võimaldab
edasi lükata impordimaksude tasumise aega, kuid puudusena on see, kauba ladustamine on
ajaliselt piiratud ning on keelatud kauba võõrandamine/omaniku vahetus. | et_EE |
