Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorPaeoja, Kristina
dc.contributor.otherSaar, Indrek, juhendaja
dc.contributor.otherSisekaitseakadeemia. Finantskolledž
dc.date.accessioned2017-07-03T08:32:24Z
dc.date.available2017-07-03T08:32:24Z
dc.date.issued2008
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/123456789/1541
dc.descriptionSissejuhatus ; 1.Käibemaks ja käibemaksukoormuse tähendus ; 1.1.Käibemaksukoormuse õiguslikud aspektid ; 2.Muudatused käibemaksuseaduses impordi osas peale Eesti Euroopa Liitu astumist ; 2.1.Euroopa Liidus kehtiv impordikäibemaks ; 2.2.Käibemaksuseaduse muudatus kauba impordil ; 3.Käibemaksukoormuse analüüs valitud ettevõtete näitel ; 3.1.Uuringu metoodika ; 3.2.Kasutatavad andmed ; 3.3.Analüüsi tulemused ; Kokkuvõteet_EE
dc.description.abstractTöö eesmärgiks on: vaadelda käibemaksukoormuse tähendust ettevõtetele majanduslikust ja õiguslikust aspektist; hinnata ja uurida missuguste importivate ettevõtetele on 1. jaanuarist 2008 jõustunud käibemaksuseaduse § 38 lg 21-23 rakendamine kõige kasulikum – kas tootmisettevõtetele või vahendajatele ehk edasimüügiga tegelevatele ettevõtetele. Lõputöö uurimise objektiks on importivate ettevõtete käibemaksukoormus. Lõputöö hüpotees on järgmine: käibemaksukoormuse vähenemine on eriti soodne tootmisettevõtetele, edasimüügiga tegelevaid importivaid ettevõtteid uus seaduse muudatus soodustab vähemal määral. Lõputöö ülesehituses on käsitletavate teemade jaotused paigutatud kolme põhipeatükki, millest esimene ja teine sisaldavad teoreetilist osa ja kolmas on läbiviidud uuringul põhinev analüüs, milles töö autor annab vastuse püstitatud eesmärkidele ning teeb järeldused. Uurimismeetodina on autor kasutanud andmete kogumise-, tõlgendamise- ja analüüsimise meetodeid. Töö koostamisel on autor kasutanud valdavalt eestikeelset erialast kirjandust, vähemal määral ka võõrkeelseid allikaid. Samuti andmeid interneti allikate kaudu, kasutatud on ka õigusakte – käibemaksu- ja maksukorralduse seadust. Töös kasutatud andmetest ja analüüsist tulenevalt võib järeldada, et lõputöö hüpoteesi väide on vale, kuna numbriliste näitajate järgi mittetootmisettevõtete kasu korra rakendamisest on märgatavalt suurem. Analüüsi jooksul selgus, et tootmisettevõtetel impordi osakaal on selgelt madalam, seega säästavad rohkem vahendajad. Hüpotees on ümber lükatud.et_EE
dc.language.isootheret_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.subjectettevõtluset_EE
dc.subjectimpordimakset_EE
dc.subjectkäibemakset_EE
dc.subjectmüümineet_EE
dc.subjecttootmineet_EE
dc.titleImportivate ettevõtete käibemaksukoormuse analüüset_EE
dc.typeThesiset_EE


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet