Süsinikdioksiidimaks versus elektriaktsiis
Abstract
Antud lõputöö ülesandeks oli hinnangu andmine, kas Eestis rakendust leidnud elektriaktsiis
on parim lahendus looduskeskkonna säästmiseks ja kas see soodustab energiakasutuse
efektiivsuse kasvu või oleks nimetatud eesmärkidele paremini kaasa aidanud
süsinikdioksiidi maks (edaspidi: CO2-maks).
CO2-maks, mis lõpetati ja asendati Eestis elektriaktsiisiga, põhines CO2 heitkogustel ning
seda maksis energiatootja. CO2-maks sundis energiatootjad vähendama elektrienergia
tootmisest johtuvaid CO2 saastet ja otsima efektiivsemaid või alternatiivseid viise
elektrienergia tootmiseks, mistõttu tal oli selgelt keskkonda kaitsev ja majandusprotsesse
suunav mõju. CO2-maksu rakendati diferentseeritult ja see andis mõningaid eeliseid
väiksematele tootjatele, mis vähendas ühtlasi saaste väiksemat kontsentratsiooni ruumis.
Elektriaktsiisi maksavad võrguettevõtjad, kes tarbivad elektrienergiat või edastavad seda
tarbijale, omatoodetud elektrienergia tarbijad ning otseliini kaudu edastatud elektrienergia
tarbijad. See maks on neutraalne tootmise suhtes ja maksustab elektrit ühtlaselt, tõstes selle
hinda ja suunates seeläbi tarbijaid oma kulutusi piirama või otsima efektiivsemaid
tootmisviise, mis kulutavad vähem elektrienergiat.
Empiirilise osas läbiviidud intervjuudest võib välja lugeda, et nii CO2-maks kui ka
elektriaktsiis on Eestis vajalikud, kuna neil on erinev eesmärk ja mõju. Kuigi laiemas
plaanis on kummagi maksu eesmärk sama, sunnib CO2-maks energiatootjaid säästlikumalt
tootma, sel ajal kui elektriaktsiis paneb energiatarbijaid vähem tarbima. Seega, tuleks
kasutada süsinikumaksu ja elektrimaksu kombinatsioone. Lähtudes TTÜ energiatoodete
maksustamise uuringust, võib väita, et optimaalseima lahenduse annaks minimaalsed
võimalikud aktsiisimaksud ja keskkonnatasud koos toetusmeetmetega taastuvatest
energiaallikatest elektri tootmisele ning elektri ja soojuse koostootmisele.
Riigi finantspoliitika seisukohalt on elektriaktsiisi maksubaas palju laiem ning raskemini
välditav, mistõttu toodab see selgelt suuremaid tulusid riigieelarvesse. Kuid see maks tõstab
ka tootmiskulusid, mis omakorda alandab ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja
suurendab üleüldist elukallidust, tehes seda osaliselt koguni kumuleeruvalt, mistõttu
kiireneb inflatsioon ja väheneb Eesti kui elukeskkonna ja turismisihtkoha atraktiivsus.
Lõputöö käigus järeldatud väidete põhjal lükkab autor töö sissejuhatuses püstitatud
hüpoteesi ümber. Nimelt ei leia autor, et elektriaktsiisi kehtestamine CO2-maksu asemel
Eesti seisukohast on otstarbetu, vaid leiab, et neid kahte maksu tuleks omavahel
kombineerida.
Description
Sissejuhatus ; 1.Maksustamise põhjused ; 1.1.Energiaefektiivsus Eestis ; 1.2.Energiatõhususe paranemist piiravad tegurid Eestis ; 1.3.Ökoloogiline maksureform ; 2.Süsinikdioksiidi (CO2) maksu ja elektriaktsiisi olemus ning rakendamine ; 2.1.CO2-maks ; 2.1.1.Süsinikdioksiid looduses ; 2.1.2.CO2-maksu taust ; 2.1.3.CO2-maksu rakendus ; 2.1.4.CO2-maks välisriikides ; 2.2.CO2-maksu arvestamine ; 2.2.1.Süsinikdioksiidi maksustamine seaduses ; 2.3.Elektriaktsiis ; 2.3.2.Elektrienergia maksustamine Nõukogu Direktiiviga ; 2.3.3.Elektriaktsiisi arvestamine ; 2.4.Energiatoodete maksustamine ; 3.Seisukohad süsinikumaksust ja elektriaktsiisist ; 3.1.Spetsialistide arvamuse uuring ; 3.2.Autori järeldused ; Kokkuvõte