| dc.contributor.author | Männik, Märt | |
| dc.contributor.other | Purik, Oliver, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Lomp, Heldur, kaasjuhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Politseikolledž | |
| dc.date.accessioned | 2017-06-28T09:43:04Z | |
| dc.date.available | 2017-06-28T09:43:04Z | |
| dc.date.issued | 2009 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/1497 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1. Uurimuse teoreetilised alused. ; 1.1. Politseiõiguse ajalooline areng. ; 1.2. Eesti Politsei erivahendid ja tulirelvad aastatel 1918-1938. ; 1.3. 1992. aastal kasutuses olnud erivahendid. ; 1.4. Käesoleval ajal politseis kasutatavad tulirelvad ja erivahendid. ; 2. Poltisei jõu ja tulirelva kasutamise teoreetilised ja õiguslikud alused. ; 2.1. Politsei tulirelva kasutamine kui riigi jõumonopol. ; 2.2. Tulirelva kasutamine rahvusvahelises õigusruumis. ; 2.3. Eesti Vabariigi Põhiseadusest tulenevad nõuded politseiõigusele ja tulirelva kasutamisele. ; 2.4. Tulirelva ja erivahendite kasutamise õigus Eesti Politseis. ; 2.5. Tulirelva kasutamsie seotus teiste õigusaktidega. ; 2.6. Erivahendite kasutamine massirahutuste käigus. ; 3. Politseitaktika massiliste korratuste käigus. ; 3.1. Eestis kasutatavad taktikad massilise rünnaku puhul. ; 3.2. Masside ohjamine Lihula sündmuse näitel. ; 3.3. Masside ohjamine Saksamaa näitel. ; 4. Uurimistöö metoodika. ; 4.1. Uurimismeetodid. ; 4.2. valim ja uuringu läbiviimine. ; 4.3. Uurimistöö tulemused ja analüüs. ; Kokkuvõte | et_EE |
| dc.description.abstract | Uurimistöö eesmärgiks on juhtida tähelepanu puudustele õigusaktides, mis reguleerivad
politsei käsutuses olevaid tulirelvi ja erivahendeid ning nende kasutamise õiguspärasust
massirahutuste ajal ning töötada välja ettepanekud õigusaktidesse muudatuste sisseviimiseks.
Autor on püstitanud hüpoteesi - Politseiseadus § 15 ja 15¹ ei ole kooskõlas tänapäeva
demokraatliku õigusriigi põhimõtetega ning ei anna politseiametnikule kindlust
massirahutuste käigus tulirelva ja erivahendite kasutamise kohta. Püstitatud hüpoteesi
tõestamiseks kasutati kombineeritud uurimismetodoloogiat: analüüsiti politsei rolli
ühiskonnas, võrreldakse õigusakte, mis käsitlevad relvade ja erivahendite kasutamist,
intervjueeriti politseiametnikke, kellel on praktika tulirelvade ja erivahendite kasutamisega
massirahutuste käigus ning kelle ülesandeks on vastava väljaõppe korraldamine.
Uurimistöö tulemusena jõudis autor seisukohale, et teenistusrelvade kasutamine massiliste
rahutuste käigus vajab seaduseandja poolt täpsemat piiritlemist. Hetkel ei ole võimalik ühest
vastust seadusest leida.
Lõputöö on uudne, kuna teemat käsitletakse esmakordselt, teema on lai, mistõttu on autori
poolt ületatud lõputöö maht. Lõputöö rakendamisvõimalusteks on koolitusmaterjalide
koostamine ja juhenditesse ettepanekute tegemine. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | mässud | et_EE |
| dc.subject | rahutused | et_EE |
| dc.subject | taktikaline ettevalmistus | et_EE |
| dc.subject | politsei | et_EE |
| dc.subject | politseitaktika | et_EE |
| dc.subject | politseitöö | et_EE |
| dc.subject | teenistusrelvad | et_EE |
| dc.subject | tulirelvad | et_EE |
| dc.title | Politseitaktika ja erivahendite ning teenistusrelvade kasutamine massiliste korratuste käigus | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
