Massikultuuri mõju alaealiste hälbiva käitumise kujunemisele (Tapa valla näitel)

Abstract

Töö koosneb 3 peatükist, milles esimeses peatükis esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad, antakse kirjanduse põhjal ülevaade massikultuuri ja meedia negatiivsest ja positiivsest mõjust süüvõimelistele alaealistele ning käsitletakse alaealiste hälbivat käitumist. Vaadeldakse alaealiste suitsetamist, alkoholi tarbimist ning koolivägivalda ja selle seost massimeedia mõjuga. Teine peatükk sisaldab Tapa valla üldiseloomustust, eelnevalt vallas tehtud küsitluste analüüsi. Kolmas peatükk sisaldab töö empiirilist osa, küsitluse tehnikat ja metoodikat, koolinoorte hinnangute analüüsi ning tõlgendamist. Lõputöö kokkuvõttes esitatakse uurimistöö tulemused ja autori ettepanekud. Uurimustöö eesmärgiks oli läbi hüpoteeside välja tuua massikultuuri negatiivsed mõjud ja selle seosed alaealiste hälbiva käitumisega. Uurimistöö valimisse kuuluvad 241 Tapa gümnaasiumi ja Tapa vene gümnaasiumi 8.-11. klassi õpilast. Töö objektiks on koolinoorte harjumused ja hoiakud seoses massikultuuri mõjuga. Kogutud andmed analüüsiti ning tõlgendati. Töös püstitatud 3 hüpoteesi - noored, kellel on vähe või ei ole üldse hobisid, veedavad suurema osa vabast ajast arvuti või teleri taga; politseiga kokku puutunud noortel on vähe või ei ole üldse hobisid; politseiga kokku puutunud noored veedavad suurema osa oma vabast ajast arvuti või televiisori taga, leidsid kinnitust. Lõputöö tulemusena selgus, et noored veedavad suure osa oma vabast ajast kas arvuti või televiisori taga, kuigi Tapa vallas on loodud palju erinevaid vaba aja veetmise võimalusi noortele. Enamik vastanutest arvas, et vallas pakutavad vaba aja veetmise võimalused ei ole piisavad. Ankeetküsitluse põhjal selgus, et parim viis hälbiva käitumise ennetamiseks noorte seas on neile suunatud ürituste suurendamine ja mitmekesistamine.