Prokuratuur kohtueelse menetluse tagajana KrMS § 213 mõttes Ida Politseiprefektuuri näitel.
Abstract
Teema valiku üheks põhjuseks on selle aktuaalsus, mis seisneb selles, et ühiskond pöörab
erilist tähelepanu kuritegevuse ohjeldamisele. Samas on hakatud vähendama
kriminaalpolitsei koosseisu, mis 2008.a. lõpuks pidi moodustama 30% prefektuuri
isikkoosseisust. Sellega on suunatud paljud kriminaalpolitseinikud korrakaitselisele tööle,
ning korrakaitse ei menetle enam kriminaalasju, nende menetluses olevad kriminaalasjad
on üle antud kriminaalpolitsei menetlusse. See eeldab, et kriminaalpolitsei peab väga
efektiivselt kasutama olemasolevaid ressursse.
Töö eesmärgiks on välja selgitada kas prokuratuuri juhtimisel on tagatud efektiivne
kuritegude menetlemine ressursse võimalikult otstarbekalt ära kasutades. Samuti selgitada
välja probleemid ja põhjused, kui esineb ressursi raiskamist .
Uuritavaks objektiks oleks kriminaalmenetlus Ida-Politseiprefektuuris aastatel 2004-2008,
selle tulemuslikkus aastate võrdluses.
Description
Sissejuhatus ; 1. Prokuratuur. ; 1.1. Prokuratuuri koosseis Ida PP piirkonnas. ; 1.2. Prokuratuuri tööjaotus Ida PP piirkonnas. ; 1.3. Prokuratuuri ülesanded kriminaalmenetluses. ; 2. Politsei. ; 2.1. Kriminaalpolitsei isikkoosseis Ida PP-s. ; 2.2. Menetlejate tööjaotus Ida PP-s. ; 2.3. Menetlejate ülesanded kriminaalmenetluses. ; 3. Prokuratuuri ja politsei omavaheline koostöö. ; 4. Uurimistöö metoodika ja tulemused. ; 4.1. Uurimistöö eesmärk ja taustinfo. ; 4.2. Statistiliste andmete analüüs. ; 4.3. Menetlejate küsitlus. ; 4.4. Prokuröride küsiltus. ; 4.5. Uurimistöö järeldused ja ettepanekud. ; Kokkuvõte