| dc.description.abstract | Lõputöö läbivaks teemaks on kinnipeetavate kohanemine vanglarežiimiga. Töö teoreetilises osas on kirjanduse põhjal Antud ülevaade. karistuse mõistest ja karistuspoliitika olemusest, vangla subkultuurist ja vangistuse toimest kinnipeetavatele. Töö empiirilises osas on esitatud konkreetne uurimus vastava ankeetküsitluse alusel kinnipeetavate arvamustest vangalaelu kohta. Küsitlus haaras 268 kinnipeetavat. 19 neist vastasid ebaadekvaatselt. Seega analüüs teostati 249 kinnipeetava vastuse põhjal.
Töö teema aktuaalsus tuleneb sellest antud probleemi on Eestis uuritud suhteliselt vähe. Enam üliõpilaste uurimistöödes uuritud kuritegevuse ja agressiivsuse põhjuseid, narkomaania olemust ja toimet jms. Samas võib vanglas täheldada, et erineva retsidiivsusega vangid kohanevad erinevalt. Esmakordselt vanglasse sattunud võtavad vangistust enda jaoks katastroofina ning mitmekordse vanglakaristusega kinnipeetavad suhtuvad vangitusse suhteliselt ükskõiksemalt.
Probleemiks on, et ruumipuuduse ja vastavate tingimuste tõttu on ühes eluosakonnas sunnitud koos elama nii esmakordse vanglakaristusega kui ka retsidiivsed kinnipeetavad, kes on juba eelnevalt omandanud vangla subkultuuri põhiprintsiibid ning mõjutavad sellega ka esmakordselt vanglas viibivaid kinnipeetavaid nende põhimõtete järgi käituma, vähendades sellega vanglakaristuse paranduslikku eesmärki. Ka uued vanglatöötajad ei taju õieti vangide probleeme, mistõttu tekivad konfliktid. Seetõttu esitavad vangid põhjendamata kaebusi kõrgemal seisvatele organitele.
Käesoleva lõputöö empiirilise osa analüüs võimaldab välja tuua vanglarežiimist tulevad nii positiivsed kui negatiivsed tegurid, mida võiks arvestada kinnipidamisrežiimi määramisel ja paigutamisel ning nende tegevuse planeerimisel.
Lõputöö hüpoteesiks on: esmakordselt vanglakaristust kandvad kinnipeetavad kohanevad vanglarežiimiga valulisemalt kui retsidiivsed kinnipeetavad. Püstitatud hüpotees leidis uuringu käigus kinnitust. | et_EE |
