Väärteomenetluse lihtsustamisega seonduvate muudatuste rakendumine Lääne prefektuuris

Abstract

Lõputöö eesmärk on välja selgitada kuidas on 16.07.2013 jõustunud väärteomenetluse seadustikuga loodud võimalused Lääne prefektuuri menetlusprotsessis rakendunud, ning kas need on andnud soovitud tulemusi menetluse lihtsustamiseks ning efektiivsemaks muutmiseks. Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor neli uurimisküsimust:1) mil määral ametnikud Lääne prefektuuris seaduse muudatustega kaasnevaid võimalusi kasutavad; 2) millised on peamised probleemid muudatuste rakendumisel; 3) millised on võimalikud lahendused probleemide kõrvaldamiseks; 4) kas seadusemuudatused on teinud väärteomenetlust efektiivsemaks. Uurimisküsimustele vastamiseks on töö autor üles seadnud uurimisülesanded, mille raames analüüsiti 16.07.2013 jõustunud väärteomenetluse seadustiku muudatusi, viidi läbi neli ekspertintervjuud, analüüsiti kokku 120 väärteomenetluse 2014- 2015 aastatel Lääne prefektuuris koostatud toimikut ajaperioodil juuli- september. Uurimuse tulemusena saadi vastus uurimisprobleemile, milleks oli: kas Lääne prefektuuris on väärteomenetluse seadustikus 16.07.13 jõustunud muudatused täitnud oma seatud eesmärke? Intervjuudest ning toimikute analüüsist nähtus, et enamustel kordadest ei tehta protokollidesse väljatrüki asendamisel märget registrite kasutamise kohta, salvestisi kasutatakse üldjuhul vaid kiirusmõõteseadme protokolli asendamisel salvestisega ning kohtuvälised menetlejad esinevad tunnistajana kohtus vajaduse põhiselt. Tuginedes läbitöötatud teooriale ning uurimuse tulemustele, leidis autor, et muudatused ei ole piisaval määral täitnud oma püstitatud eesmärke. Lisaks muudatuste rakendumise problemaatilisusele esineb regulatsioonis ka kitsaskohti ning ka üks vastuolu seoses menetlustoimingu salvestamise lubatavuse seaduslikkusega üldmenetluse korral.