Elektriaktsiisimäära diferentseerimine ja selle mõjud
Kokkuvõte
Töö eesmärgiks on
analüüsida, missugused on elektriaktsiisi diferentseerimise võimalused Eesti
Vabariigis. Kättesaadavate andmete alusel analüüsida erinevaid alternatiive, kasutades
selleks ka EL teiste riikide näitajaid. Lõputöö kujutab endast empiirilist uuringut.
Andmete kogumiseks kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid.
Töös läbiviidud uuringu kohaselt leiti kolm alternatiivi, mida autor analüüsis, lähtudes
Statistikaameti andmetest. Esimese variandina analüüsiti kodu- ja äritarbija
maksustamist erinevate aktsiisimääradega. Teise variandina käsitleti
elektriaktsiisimäära alandamist suurtarbijatele. Kolmandaks variandiks pakkus autor
aktsiisi diferentseerimist konkreetsetel tegevusaladel tegutsevatele ettevõtetele.
Uuringu järgi oleksid nendeks tegevusaladeks elektrimasinate ja –aparaatide tootmine,
metall ja metalltooted ning puit ja puidutöötlemine. Töös jõuti järeldusele, et teises
osas pakutud kaks esimest varianti Eestile ei sobi. Vähemalt arvestades praegust
majandusseisundit, ei ole otstarbekas kodutarbijale suurendada või suurtarbijatele
vähendada aktsiisimäära. Kolmas variant oleks kõige sobilikum Eestile, kuna see
stimuleerib ettevõtjaid, mille läbi suurendab riigi heaolu, see tähendab ettevõtted
hakkavad alandatud määra järgselt kasutama vabu vahendeid oma tootmise
arendamiseks keskkonnahoiu eesmärkidel.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Elektrienergia ja selle maksustamine aktsiisiga ; 1.1.Energiasüsteem ja selle toimimine ; 1.2.Elektriaktsiisimäär ja maksubaas ; 2.Elektriaktsiisimäära diferentseerimise mõjud ; 2.1.Diferentseerimise alternatiivid ; 2.2.Diferentseerimise tasuvus maksuhaldurile ja maksumaksjale ; Kokkuvõte