Sirvi pealkirja järgi
725.-744. nimetus 2505-st
-
Kaitseväe kaasamise vajadus ja võimalused Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevuse toetamisel tsiviilkriisides
(Sisekaitseakadeemia, 2023)Magistritöö eesmärk on välja selgitada tervishoiualase tsiviil-sõjalise koostöö vajaduste ja võimaluste hetkeseis Eestis tsiviilkriisides ning selle tõhustamise võimalused -
Kaitseväe kaasamise vajadus ja võimalused Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevuse toetamisel tsiviilkriisides
(Sisekaitseakadeemia, 2023)Artikli eesmärk on anda ülevaade uuringust, mis kaardistas Eesti tervishoiualase tsiviil-sõjalise koostöö hetkeseisu ja tõhustamise võimalusi. Uuringu raames intervjueeriti 28 valdkonna eksperti: tsiviileksperte ... -
Kaitseväelaste värbamisprotsessi ühtsete põhimõtete välja töötamine Kaitseliidu näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Antud lõputöö on koostatud Kaitseliidu näitel tõhustamaks koostööd värbamiskeskuse ja Kaitseliidu vahel kaitseväelaste värbamisel. Lõputöö tulemina esitab autor ettepanekud Kaitseliidu värbamisprotsessi ühtsete põhimõtete ... -
Kaitseväeluure riigisisese julgeoleku meetmed
(Sisekaitseakadeemia, 2022)Artikli eesmärk on lugejale tutvustada kaitseväeluure olemust ning riigisisese julgeoleku tagamise meetmeid. Artikli fookuses on seadusandlusest tulenevad kitsaskohad, mida ilmestatakse praktiliste näidetega. -
Kaklus ja veeõnnetus ujuvsaunas
(Sisekaitseakadeemia, 2017)Järve ääres on telkimisala ja ujuvsaun, mis on välja renditud sünnipäevapeoks. Kohalikud on varasemalt sauna omavoliliselt kasutanud ja seal tavaliselt pidu pannud. Sünnipäevalised suundusid ujuvsaunaga järvele. Õhtu ... -
Kalurite teadlikkus veeohutusest
(Sisekaitseakadeemia, 2018)Lõputöö eesmärgiks oli kaardistada kalurite veeohutusalane teadlikkus ja saadud tulemuste põhjal saab kavandada ennetusmeetmeid isikute teadlikkuse tõstmiseks. Eesmärgi täitmiseks viis töö autor kalameeste seas läbi uuringu, ... -
Kambrite läbiotsimised Tartu vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö vaatleb ennekõike Tartu vangla läbiotsimisgrupi tööd aastatel 2004-2005 ning analüüsib läbiotsimiste käigus leitud keelatud esemete statistikat. Esitatakse ülevaade põhilistest peidukohtadest, läbiotsijate tööd ... -
Kannatanu ülekuulamine ning tõendite kogumine lähisuhtevägivalla kuritegude kriminaalmenetluses
(Sisekaitseakadeemia, 2022)Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada peamised probleemid, mis võivad takistada kannatanult tõeste ütluste saamist ning leida sellele lahendused. Lõputöö uurimisprobleem on käesolevas lõputöös püstitatud küsimusena, kuidas ... -
Kaplani roll kinnipeetava resotsialiseerimisel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks on selgitada, mis osatähtsus on vangla kaplanil kinnipeetavate resotsialiseerimisel ning kui suur on kaplani panus antud protsessis. Eesmärgi saavutamiseks uuris töö autor erinvaid teemakohaseid normatiiv- ... -
Kaplaniteenus kriisiolukordades Kaitseliidu näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2021)Magistritöö eesmärk on selgitada välja kaplaniteenuse pakkumise vajadus, kaplanite ülesanded ja nende kaasamise erinevad viisid Kaitseliidus kriisi ajal. Töös püstitatakse järgmised uurimisülesanded: 1. Analüüsida tuginedes ... -
Karistusasutuste proportsionaalsus tollieeskirjade rikkumiste eest
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Teema on aktuaalne, kuna 2008. aastal võeti vastu uus Ajakohastatud Euroopa Ühenduste Tolliseadustik. Lõputöö eesmärk on analüüsida, kas Eesti vastab hetkel oma karistusregulatsiooniga ajakohastatud ÜTS-i ja Euroopa Ühenduse ... -
Karistuse mõju alkoholi piirimäära ületanud mootorisõidukijuhtidele Lõuna ja Põhja prefektuuris
(Sisekaitseakadeemia, 2015)Töö eesmärgiks on(1) uurida ajavahemikul 2011-2014 Lõuna ja Põhja prefektuuri poolt alkoholipiirmäära ületanud sõidukijuhtidele määratud karistusi ning nende karistuste võimalikku mõju kõnealuste rikkumiste toimumise ... -
Karistuse mõju maksusüütegude toimepanijate edasisele käitumisele
(Sisekaitseakadeemia, 2020)Antud lõputöö eesmärk on välja selgitada, millised on maksusüüteo eest mõistetava karistuse eesmärgid ja uurijate hinnangul mõju isikule. Lõputöös otsitakse vastust uurimisprobleemile, kuidas mõjutavad maksusüütegude ... -
Karistusõigus : eriosa
(Sisekaitseakadeemia, 2002)Käesolev karistusõiguse eriosa käsitlev õppevahend on koostatud Prokuratuuri ja Sisekaitseakadeemia koostöös ja on mõeldud eelõkige abimaterjaliks karistusseadustiku edukaks rakendamiseks vajaliku uurijate koolituse ... -
Karistusõigus : üldosa
(Sisekaitseakadeemia, 2002)Õppevahend on mõeldud kasutamiseks abimaterjalina Sisekaitseakadeemia karistusõiguse täiendõppe kursustel. Sisaldab kordamisküsimusi ja harjutuskaasuseid iseseisvaks lahendamiseks. -
Karistusõigus : Ülesanded ja kaasused
(Sisekaitseakadeemia, 2017)Õppematerjali keskne eesmärk on õpetada õppureid ennekõike süüteokoosseisu tekste oskuslikult lugema ja lahti mõtestama, seejärel aga erinevate elujuhtumite kontekstis isikute käitumist õigesti kvalifitseerima (subsumeerima). ... -
Karistusõiguse üldosa kutseõppele
(Sisekaitseakadeemia, 2018)Õpik on mõeldud õpivahendiks Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kutseõppe kadettidele, mis tähendab, et õpiku sihtgrupiks on patrullpolitseinikud, kelle tööülesanded karistusõiguse kohaldamise osas ... -
Karistusõiguse üldosa kutseõppele. I osa : Karistusõiguse õppimisest, karistusõiguse olemus ja olulisemad põhimõtted
(Tallinn : Sisekaitseakadeemia, 2016)See õpik on abiks kõigile kutseõppe õppuritele, kes peavad oma tulevases ametis, tulevaste tööülesannete täitmiseks inimeste õiguspärase ning õiglase kohtlemise saavutamiseks endale selgeks tegema karistusõiguse üldpõhimõtted ... -
Karistusseadustiku §-s 264 sätestatud kuriteokoosseisu - looma julm kohtlemine rakendamine Põhja prefektuuri praktikas 2007 - 2011
(Sisekaitseakadeemia, 2013)Lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade ja analüüsida, milline on looma julma kohtlemise kuriteokosseisu rakendamise praktika ning võimalusel esitada menetleijaile neid abistavaid ettepanekuid. -
Karjääri platoo esinemine Politsei- ja Piirivalveametis
(Sisekaitseakadeemia, 2014)Karjääri platoo puhul on tegu seisundiga, kus töötaja edasine tõus karjääriredelil on vähetõenäoline. Põhjused jagunevad peamiselt organisatsiooni struktuurist ning konkreetsest isikust enesest tulenevateks. Nähtus võib ...