Sirvi Päästekolledž (1997-...) pealkirja järgi
356.-375. nimetus 405-st
-
Tuletõrje veevarustus Eesti hajaasutuses, võrdluses välisriikidega
(Sisekaitseakadeemia, 2015)Eesmärgi täitmiseks teostas autor dokumendianalüüsi ja viis läbi online intervjuud välisriikide ekspertidega e- kirja teel. Uuringust selgus, et suuremas osas on välisriikidel tuletõrje veevarustus hajaasustuses seaduste ... -
Tuletõrje vesivarustus Tallinna Vanalinnas
(Sisekaitseakadeemia, 2010)Teema on aktuaalne, kuna vanalinnas on üle saja aasta vanuseid veetousid, mistõttu on nende valmisolek lisakoormusele kaheldav. Tallinna Vanalinn on UNESCO kaitse all ja on väärtuslik nii Eesti riigile kui ka kõigile ... -
Tuletõrjealased põhiterminid eesti, inglise, vene ja soome keeles
(Sisekaitseakadeemia, 2003)Teema valiku põhjuseks oli vajadus koostada mitmekeelne erialane seletav sõnastik. Töö eesmärgiks on hõlbustada erialaste terminite õppimist ja arusaamist erirahvustest töötajatel, kes töötavad Eesti päästeteenistustes; ... -
Tuletõrjeliftide mõju eeltegevuste ajale tänapäevastes kõrghoonetes
(Sisekaitseakadeemia, 2015)Lõputöö eesmärgiks on uurida kuidas mõjutab tuletõrjelift tulekahjuolukorras sekkumise õnnestumise kahte parameetrit. Millest esimene on päästemeeskonna kiirus eeltegevustel ja teine ühte töövõimet iseloomustav faktor, ... -
Tuletõrjuja-päästja roll tulekahjude ennetamises Harjumaa Päästeteenistuse näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2004)Uurimisobjektiks on harjumaa päästeteenistuse operatiivtöötajad, kuhu kuuluvad tuletõrjujad-päästjad ja meeskonnavanemad/rühmapealikud. Töös on vaadeldud tuletõrjujate-päästjate valmisolekut ja suhtumist ennetustegevusse. -
Turvaettevõtete pädevus ja kvaliteet seoses tuleohutuspaigaldistega ning koostöö riikliku päästeteenistusega
(Sisekaitseakadeemia, 2011)Käesolev töö on uurimustöö, mille käigus uuritakse turvaettevõtete pädevust ja teenuste kvaliteeti seoses tuleohutuspaigaldiste teenuste osutamisega ning koostööd järelevalveteenistuse ametnike ja objekti omanikega. ... -
Tuukritööd veealuste lõhkekehade otsinguks ja hävitamiseks
(Sisekaitseakadeemia, 2010)Töö eesmärgiks on analüüsida veealustel tuukritöödel lahingumoonaga seotud ohtusid ning analüüsi alusel välja selgitada ohutud töövõtted lahingumoona otsimiseks ja hävitamiseks vee all. Uurimustöö tulemusel selguvad antud ... -
Tuukritööde teenus ja vajalikkus Eestis
(Sisekaitseakadeemia, 2012)Töö eesmärgiks on tõestada või lükata ümber töös püstitatud hüpotees: Kas Päästeametil tasuks uuesti koolitada välja tuukritööde oskustega päästetöötajad? Esimene peatükk käsitleb tuukriteenuse teket, terviseriske ja ... -
Uppumissurmad Eestis
(Sisekaitseakadeemia, 2010)Eestis on uppumissurmade arv kõrge. Kui 2008. aastal hukkus uppumise tagajärjel 63, siis tulekahjudes 89 inimest, aastal 2009 olid need arvud vastavalt 60 ja 63. Kui 2006. aastal oli Euroopa Liidu keskmine uppumissurmade ... -
Uppumissurmade põhjused ja võimalikud ennetusmeetmed
(Sisekaitseakadeemia, 2011)Uppumissurmade arv on Eestis olnud läbi aastate ebastabiilne, kuid enne 2010. aastat Eestis ühtegi riigiasutust, kes oleks otseselt tegelenud uppumissurmade vähendamiseks tehtava ennetustööga. 2010. aastal oli Eestis 97 ... -
USA sündmuse juhtimise printsiibi rakendamine Eesti päästeteenistuses ICS printsiibi rakendamine tulekustutus- ja päästetööde staabis
(Sisekaitseakadeemia, 2003)Uurimisobjektiks on staabi töö USA ja eesti tingimustes. Uurimistöö eesmärgiks on leida USA tulekustutus- ja päästetööde staabi IC (incident command) ja ühendstaabi UC (unified command) määratluste ja põhimõtete rakendamise ... -
Uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töövahendite juurutamisega seotud muudatuste juhtimine (Häirekeskuse näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2014)Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada uute IKT töövahendite juurutusprotsessi kitsaskohad ning saadud tulemuste põhjal teha ettepanekuid juurutusprotsessi parandamiseks. -
Ülerõhuventilatsiooni efektiivsus sisetulekahju kustutamise algfaasis
(Sisekaitseakadeemia, 2011)Eestis ei kasutata ülerõhuventilatsiooni süsteemselt, olgugi, et selle teostamiseks vajalik varustus on olemas igal päästeautol. Antud lõputöö eesmärgiks on selgitada ülerõhuventilatsiooni kasutamise mõju sisetulekahju ... -
Üleujutuseks valmisolek Pärnus 2005-2020
(Sisekaitseakadeemia, 2020)Lõputöö uurimisprobleemiks on küsimus: mida on õppinud 2005. aasta jaanuaritormist elanikkond, kohalik omavalitsus ja ettevõtjad. Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, millised muudatused on alates 2005. a jaanuaritormist ... -
Ülevaade välisriikide kriisiõppuste metoodikatest ja võimalused Eestile
(Sisekaitseakadeemia, 2011)Käesolev töö on uurimustöö, mille käigus segitatakse välja Eesti kriisiõppuste hetkesituatsioon, analüüsitakse välisriikide õppuse metoodikaid, analüüsitakse küsimustikku ja uuritakse, kas kõike seda arvesse võttes oleks ... -
Vabatahtlike merepäästjate kaasamine siseveekogu õnnetuste lahendamisele
(Sisekaitseakadeemia, 2017)Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada vabatahtlike merepäästjate ja kutseliste päästjate veepääste koolitusalased erinevused, vabatahtlike merepääste seltside varustuse hetkeseis ning sellest lähtuvalt teha rakendusettepanek ... -
Vabatahtlike organisatsioonide kaasamine plaanilistele demineerimistöödele
(Sisekaitseakadeemia, 2018)Lõputöö eesmärk on välja selgitada vabatahtlike organisatsioonide kaasamise võimalused plaanilistesse demineerimistöödesse. Lõputöö uurimisülesanneteks on anda teoreetiline ülevaade demineerimisest, plaanilisest ... -
Vabatahtlike päästekomandode kaasamine liiklusõnnetustele
(Sisekaitseakadeemia, 2015)Uurimistöö peaeesmärgiks oli leida võimalusi ja lahendusi kuidas lisaks kutselistele päästekomandodele oleks võimalik liiklusõnnetustele kaasata ka vabatahtlike päästekomandosid, ning luua neile kriteeriumid, mille alusel ... -
Vabatahtlike päästjate koolitamise võimalused elektroonilises keskkonnas
(Sisekaitseakadeemia, 2014)Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada vabatahtlike päästjate valmidus ja soov omandada esimese ja teise astme koolituste, täiendkoolituste ja eriväljaõppe kursuste teoreetilised osad e-õppe vormis. -
Vabatahtlike päästjate senisest suurem kaasamine ennetustöösse
(Sisekaitseakadeemia, 2015)Probleem seisneb selles, et aastal 2012 oli 95-st vabatahtlikust päästekomandost ja 2-st reservpäästerühmast vaid 20 vabatahtliku päästekonadot sõlminud lepingu ennetustööga tegelemiseks. Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada ...