Sirvi Justiitskolledž (1996-2012) pealkirja järgi
133.-152. nimetus 162-st
-
Vabaduspiirangutega isikutele kohaldavate lisapiirangute analüüs
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade õiguslikest probleemidest KrMS § 1431 alusel lisapiirangute kohaldamise määruste kohaldamisel. Muuhulgas püüti leida vastus küsimusele, mis on lisapiirang olemuslikult ning leida, kas ... -
Vahistatute emotsionaalse seisundi muutumine
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kas ja kuidas muutub vahistatute emotsionaalne pinge ning seoses sellega ka stressi tase. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi ankeetküsitlus Tallinna Vangla eelvangistushoones viibivate ... -
Vahistatute hõivetegevuse korraldus Tallinna Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2010)Lõputöö hüpoteesideks on: programmides osalemise ja distsipliinirikkumiste toimepanemise vahel on seos- tegevustes osalenud vahistatud panevad toime vähem distsipliinirikkumisi kui mittehõivatud vahistatud- ei leidnud ... -
Vaideotsuse mõju kinni peetavale isikule
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö ülesanneteks on anda ülevaade kinni peetavale isikule tehtud vaideotsuse teoreetilistest lähtepunktidest ning välja selgitada, kuidas tagatakse vaideotsuse lõplikkus ehk kuidas tagada, et kinni peetav isik ei pöördu ... -
Valmisolek ja reageerimine hädaolukordades Eesti vanglates aastatel 1991-2007
(Sisekaitseakadeemia, 2007)DIGIRIIULIS LUGEMISEKS LÕPUTÖÖ VERSIOON, MILLEST ON EEMALDATUD ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS MÕELDUD INFO. -
Valmiva Tallinna vangla ja Harku vangla emade-laste osakonna võrdlus ning seda reguleeriv õiguslik kord
(Sisekaitseakadeemia, 2010)Autor toob töös välja kaks peamist uurimisülesannet: 1. kas uues Tallinna vanglas on nõuetekohased tingimused lapse sotsiaalseks ja maailmateadlikuks arenguks, kas elu vanglas ei kitsenda lapse õiguseid ja vajadusi. 2. ... -
Valvurite värbamine ja valik (Tartu vangla näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on: Välja selgitada personaliotsingus osalenud valvurite rahulolu Tartu vangla värbamise ja valikuprotsessiga. Teha ettepanekuid valvurite värbamise ja valikuprotsessi parendamiseks. Lõputöö ... -
Vangistuse kolm faasi
(Sisekaitseakadeemia, 2008)uurimisobjektist on eestikeelt kõnelevad meessoost kinnipeetavad, kes kandsid karistust 2008. aasta märtsis Tallinna Vangla vangistusosakonna sektsioonides. Uuringu ülesandeks on välja selgitada kinnipeetavate suhtumist ... -
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise muudatused karistuspoliitikas ja elektroonilise valve kohaldamine
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärgiks on analüüsida karistuspoliitika muudatusi ning uurida, kas elektrooniline valve on edukalt käivitunud. Empiirilises osas püüab autor leida vastust kui paljud kinnipeetavad kasutavad võimalust vabaneda ... -
Vangistusest tingimisi ennetähtaenge vabastamine vangide vähendamise meetmena
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks on selgitada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise suurendamise võimalusi Eestis, otsides vastust küsimusele, kuivõrd on võimalik olemasoleva seadusliku regulatsiooni raames suurendada ... -
Vangla administratsiooni diskretsioon ja määratlemata õigusmõiste kinnipeetavale vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töö autor seadis lõputööle 2 hüpoteesi: 1) kinnipidamisasutuse administratsiooni diskretsioon kinnipeetavale vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisel on eripärane ja kordumatu, seetõttu järelevalvet teostavad haldusorganid ... -
Vangla kodukord
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade vangla kodukordadest ja välja tuua õiguslikud ja praktilised probleemid seoses kodukordadega. Töö aktuaalsus väljendub selles, et töö kirjutamise ajal on Justiitsministeeriumis kavandamisel ... -
Vangla turvasüsteemide hooldusteenuse sisse ostmine (hooldusfirmalt) versus vanglasüsteemi enda hooldusmeeskond
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Käesolev lõputöö eesmärk oli sada tead kumb on majanduslikult otstarbekam, kas enda hooldusfirma või väljast sisse ostetav hooldusfirma. Uurimuse ülesanded: 1. Uurida millised turvasüsteemid on tartu vanglas. 2. Välja ... -
Vanglaametnik – Füüsilise vägivalla ohver
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärk on selgitada välja asjaolud, mis viivad vanglas füüsilise vägivalla puhkemiseni; kas amenikkond on piisavalt koolitatud, et seda ära hoida, ennetada ja vajadusel ka situatsioonis pädevalt käituda; kas ... -
Vanglaametnike füüsiline vorm Tartu vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töö eesmärkideks on analüüsida kehaliste katsete tulemusi ja põhjuseid, miks katsed just sellise pingutusastmega sooritati. Teiseks eesmärgiks on anad ülevaade tervislikest eluviisidest ning anda soovitusi, kuidas ... -
Vanglaametnike hoiakud Eesti Vabariigi karistuspoliitika suhtes
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, millised on vanglaametnike hoiakud Eesti Vabariigi karistuspoliitika suhtes. Lisaeesmärgina püüab autor leida vastust küsimusele, kas erialase hariduse omandamine mõjutab ... -
Vanglaametnike keeleoskus- aktuaalsed probleemid ja võimalikud lahendused
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö eesmärgiks on analüüsida tallinna, tartu ja murru vangla vanglaametnike keeleoskust ja selle võimalikke parandamise võimalusi. Uurimustöö ainestiku moodustavad õigusaktid, seletuskirjad, määrused, intervjuud ning ... -
Vanglaametnike tööstress Eesti kinnipidamisasutuste näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töö eesmärgiks on anda ülevaade tööstressi kujunemise erinevatest käsitlustest ning täpsemalt käsitleda vanglaametnike tööstressi. Samuti näidata erinevaid tööstressiga toimetulemise viise, mis võimaldaksid vanglaametnikel ... -
Vanglarahutused: olemus ja põhjused
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade vanglarahutuste olemusest ja põhjustest. Töö autor viis läbi ekspertküsitluse Eesti vanglasüsteemis töötavate (töötanute), julgeoleku töötajate ja juhtivametnike seas, kes on rahutustega ... -
Vanglas kujunenud lähisuhted kinni peetavate isikute ja ametnike vahel (Tartu Vangla näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärk on selgitada välja asjaolud, mis viisid ametnikud selleni, et nad asusid rikkuma seadust ning alustasid suhet kinni peetava isikuga. Uurimismeetodina kasutas autor struktureeritud intervjuud. Uurimuse ...