Otsi
1.-5. nimetus 5-st
Jälitustegevuse tõendite kasutamine kriminaalmenetluses. Viru Maakohtu praktika analüüs ajavahemikul 2005-2008.a.
(Sisekaitseakadeemia, 2009)
Teema valiku üheks põhjuseks on selle aktuaalsus, mis põhineb vajadusel analüüsida
jälitustõendite kasutamist kriminaalmenetluses.
Töö eesmärgiks on selgitada välja, kas kohtueelses menetluses kasutatakse küllaldaselt
...
Lühi- ja kokkuleppementlused tänases Eesti kriminaalmenetluses
(Sisekaitseakadeemia, 2007)
Töö eesmärk on uurida, kas raskete isikuvastaste kuritegude menetlemisel kohaldatavad
lihtmenetluste vormid – lühi- ja kokkuleppemenetlused – võimaldavad rakendada
kriminaalmenetluse põhimõtteid, mis tagavad ausa ja ...
Jälitustoimingud ja nende tegemisel saadud tõendid
(Sisekaitseakadeemia, 2007)
Uuringu teostamiseks on viidud läbi seadusandluse võrdlus kehtiva KrMS ja eelnenud
regulatsiooni vahel ehk dokumendi võrdlev analüüs.
Lõputöö eesmärgiks on välja tuua muudatused 2004. aasta 1 juulist jõustunud
krimina ...
Kiuekspertiisi võimalused - arusaamine politseinike hulgas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)
Töö
sisaldab kiuekspertiisi eesmärki, selle võimalusi ning uurimisobjekte. Välja on toodud
ülesanded, mida ei ole võimalik kiuekspertiisiga lahendada. Eriti suurt tähtsust omab
kiuladestuste vastastikune ülekanne, st ...
Avariigrupi sündmuskohal Ida ja Põhja Politseiprefektuuris
(Sisekaitseakadeemia, 2007)
Töö objektiks on avariigrupi tehtav töö sündmuskohal ning esemeks avariigrupi liikmete
teadmised. Uurimuse eesmärgiks on välja selgitada avariigrupi töötajate oskused ja teadmised
ning saada teada, sellest tulenevad ...