Sirvi autori järgi "Öpik, Raivo, juhendaja"
-
Eluruumidest toimepandud varguste kriminalistikaline iseloomustus
Djagilev, Marko (Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade eluruumidest toimepandud varguste kriminalistikalise iseloomustustuse kohta. Lõputöö üldiseks eesmärgiks on teha panus eestikeelsesse kriminalistika kirjandusse, tutvustades ... -
Isiku äratundmiseks esitamine
Lill, Ahti (Sisekaitseakadeemia, 2012)Lõputöö eesmärgiks on analüüsida, kuidas on kriminalistikalise psühholoogia soovitusi arvestades kehtiva seaduse ja kohtupraktika raames on võimalik saavutada isiku äratundmiseks esitamise tulemuse võimalikult suur ... -
Kõnes ja hääles avalduvate valetamise tunnuste avastamine piirikontrolli käigus
Linnard, Priit (Sisekaitseakadeemia, 2013)Lõputöö eesmärk on välja selgitada peamised II astme kontrolli saatmise põhjused ning kui suurt rolli mängib selles kõnes ja hääles avalduvate tunnuste esinemine. -
Kriminalistika eriteadmiste kasutamine lähisuhtevägivalla kuriteo sündmuskoha vaatlusel Ida prefektuuris
Rozenštrauch, Katerina (Sisekaitseakadeemia, 2020)Lõputöö eesmärk on selgitada välja kuivõrd efektiivselt kogutakse esemelisi tõendeid ja kasutatakse kriminalistika eriteadmisi lähisuhtevägivalla kuriteo sündmuskoha vaatlusel Ida prefektuuris. Empiirilise uuringu tulemusena ... -
Kriminalistika õpetamine Eestis
Kruup, Tarvo (Sisekaitseakadeemia, 2010)Seni puudus teadmine, kas Eesti kõrgkoolides on võimalik õppida kriminalistikat sellisel määral, mis rahuldab uurijate ja kriminalistide kriminalistikalised ametivajadused. Lõputöö eesmärgiks ongi selgitada välja, kas ... -
Kuriteo toimepannud isiku mudel koostamine materiaalsete jälgede põhjal
Zaitsev, Valeri (Sisekaitseakadeemia, 2011)Töö esimene eesmärk on teadvustada kurjategija modelleerimise meetodi olemasolust, kurjategija mudeli koostamise võimalusetest materiaalsete jälgede põhjal, isikutunnustest mida on võimalik modelleerida. Töö teine eesmärk ... -
Mäletamise arvestamine isikulise tõendi kogumisel
Raudmets, Piret (Sisekaitseakadeemia, 2011)Antud lõputöös on käsitletud mäletamisest tulenevaid erinevusi kohtueelselt ning kohtus antud ütluste vahel, mis on sagedasemad mäluvigade põhjused, milline on aja mõju faktiliste andmete mäletamisele ning kuivõrd võib ... -
Põhja ja Lääne Politseiprefektuuride tööpiirkonnas toimepandud tapmiste ja mõrvade kriminalistikaline iseloomustus
Nazarov, Siim (Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärk on anda ülevaade lähiaastatel, 2004 kuni 2006, Eestis toime pandud tapmiste kohta. Töö eesmärgiks on samuti muuta kergemaks tapmiste avastamist juhtudel, kui menetlejal on vähe lähteandmeid tapmise ... -
Röövimiste eeluurimine Kesklinna Politseiosakonnas
Kukk, Kaisa (Sisekaitseakadeemia, 2007)Etteplaneerimine üldiselt tähendab alalist valmisolekut kindla kuriteoliigi uurimiseks teatud uurimissituatsioonis ning on enamasti tegevusjuhendite vormis, kus tuuakse reageerimisel tegevuste järjekord, politseiametnike ... -
Ruumi mõju ülekuulamisele Põhja Politseiprefektuuri näitel
Kulla, Indrek (Sisekaitseakadeemia, 2007)Töös on käsitletud ülekuulamise olemust koos mõningate taktikasoovitustega, antud ülevaade ruumi dünaamilisest kasutamisest ülekuulamisel ja selgitatud, kas ülekuulamisel kasutada ülekuulamisruumi või töökabinetti ning ... -
Tapmiste kriminalistikaline iseloomustus: Ida ja Lõuna politseiprefektuuride tööpiirkonnas aastatel 2005-2006
Peganova, Jelena (Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö uurimisobjektiks on aastatel 2005-2006 Ida ja Lõuna Politseiprefektuuride territooriumitel registreeritud tapmiste kriminalistikalised iseloomustused ning nende võimalikud erinevused. Lõputöö tegemise meetodiks ... -
Tõlke tagamine süüteomenetluses
Kivioja, Jaanus (Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärk on anda ülevaade tõlget reguleerivatest õigusloovatest aktidest ning praktikas esinevatest probleemidest. Uurimisobjektiks on tõlke probleemistik arvestades ajaolu, et paljudel juhtudel on võimalik ... -
Tunnistaja ütlused tõendina kriminaalmenetluses
Tagu, Avery (Sisekaitseakadeemia, 2013)Lõputöö eesmärk on teha kindlaks, kuidas suhtutakse Eesti õigussüsteemis alates Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) jõustumisest 01.07.2004.a. tunnistaja ütlustesse kui tõenditesse. Samuti on eesmärgiks tuvastada, ... -
Uurimistoimingu käigus antavate ütluste kajastamine ja talletamine Põhja Prefektuuri näitel
Otsing, Martin (Sisekaitseakadeemia, 2011)Lõputöös uuriti Põhja prefektuuri näitel, milliseid ütluste erinevaid tõendamisvajadust arvestavaid kajastamise viise ja talletamise mooduseid kasutatakse. Prefektuuri kriminaalbüroo ametnike seas ei ole suurenenud audio- ... -
Vastastamise taktika, tulemuse hindamine ning kasutamine kriminaalmenetluses
Latin, Vladimir (Sisekaitseakadeemia, 2012)Töö eesmärk on analüüsida kriminaaltoimikuid ja läbi viia küsitlus, et saada ettekujutus sellest, kui sageli kasutatakse vastastamist Ida Politsei- ja Piirivalveameti Prefektuuris, kelle vahel viiakse sagedamini vastastamine ... -
Videosalvestis ütluste talletamise moodusena Põhja prefektuuri näitel
Paluoja, Erkki (Sisekaitseakadeemia, 2012)Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Põhja prefektuuri näitel aastatel 2010-2011 millistes menetlustoimingutes kasutatakse rohkem ja millistes vähem videosalvestust ja mis on selle eelistuse põhjused. Käesoleva lõputöö ...