977.-996. nimetus 2493-st

    • Kriminaaltulu. Kui suur ja kas leiame üles? 

      Ombler, Mati (Sisekaitseakadeemia, 2023)
      Artikli eesmärk on anda ülevaade kriminaaltulu võimalikku ulatust käsitlenud analüüsist Eestis, vaadelda analüüsi järel kajastatud organiseeritud kuritegevuse ilminguid ning võrrelda lähiriikide suutlikkust tulu teeniva ...
    • Kriminalistika erimeetodid 

      Pevtsov, Oleg (Sisekaitseakadeemia, 2014)
      Lõputöö eesmärgiks on uurida kriminalistika metodoloogiat ning seda mida kujutavad erimeetodid kriminalistikas ja nende rakendamist kuritegude avastamisel. Uurimistöö käigus võetud poolstruktureeritud intervjuu alusel ...
    • Kriminalistika eriteadmiste kasutamine lähisuhtevägivalla kuriteo sündmuskoha vaatlusel Ida prefektuuris 

      Rozenštrauch, Katerina (Sisekaitseakadeemia, 2020)
      Lõputöö eesmärk on selgitada välja kuivõrd efektiivselt kogutakse esemelisi tõendeid ja kasutatakse kriminalistika eriteadmisi lähisuhtevägivalla kuriteo sündmuskoha vaatlusel Ida prefektuuris. Empiirilise uuringu tulemusena ...
    • Kriminalistika õpetamine Eestis 

      Kruup, Tarvo (Sisekaitseakadeemia, 2010)
      Seni puudus teadmine, kas Eesti kõrgkoolides on võimalik õppida kriminalistikat sellisel määral, mis rahuldab uurijate ja kriminalistide kriminalistikalised ametivajadused. Lõputöö eesmärgiks ongi selgitada välja, kas ...
    • Kriminalistikaekspertiisid 

      Lanno, Üllar; Rump, Merike; Rodi, Kaja; Riikoja, Aime; Mei, Erik; Sadam, Maarja; Ivask, Inna; Kriiska-Maiväli, Kairi; Rosin, Galina; Olt, Oliver; Tõns, Kai; Rebane, Helen; Randmäe, Helle; Eskor, Liina; Kristjankroon, Eve; Laanet, Sven; Juhe, Allan; Rausberg, Peep; Toomet, Meelis; Saarik, Vardo; Rodes, Lembit; Kaing, Hendrik; Lindmäe, Herbert (Sisekaitseakadeemia, 2013)
      JUURDEPÄÄSUPIIRANGUGA. RAAMATU LUGEMISEKS VAJALIK SISSELOGIMINE.
    • Kriminalistikaline habitoskoopia (inimese väliskirjeldus) ja selle kasutamine kuritegude uurimisel 

      Všivtsev, Juri (Sisekaitseakadeemia, 2012)
      Lõputöö eesmärk on uurida, kas aitab süsteemne inimvälimuse kirjeldamine politseil kiiresti ja kvaliteetselt otsitavat või leitud isikut identifitseerida. Eesmärgi saavutamiseks ja püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks ...
    • Kriminalistikaline habitoskoopia (isikukirjeldus) ja selle kasutamine politsei töös 

      Lest, Jaanus (Sisekaitseakadeemia, 2011)
      Igal aastal kaob Eestis peaaegu 144 isikut, kellest keskeltläbi 29 jääbki teadmata kadunuks. Veel enam, alates aastast 2000 on Liiva kalmistule Tallinna lähedal maetud rohkem kui 800 mehe ja naise tuvastamata surnukeha. ...
    • Kriminalistikaline taktika ja tehnoloogia I 

      Öpik, Raivo (Sisekaitseakadeemia, 2008)
      Käesolev õppevahend käsitleb kriminalistikalise taktika üldise iseloomuga (üldosa) küsimusi millel baseerub eriliigiliste uurimistoimingute taktika. Õppevahend on abivahendiks menetlustaktika ja muude uurimistoimingute ...
    • Kriminalistikatehnika kasutamine Lääne Prefektuuris Haapsalu politseijaoskonnas 

      Palmits, Vello (Sisekaitseakadeemia, 2010)
      Teema valiku tingis asjaolu, et varem ei ole uuritud kriminalistikatehnika kasutamist varavastaste kuritegude lahendamisel Haapsalu politseijaoskonna näitel. Seega leiab autor, et antud teemat on vajalik uurida ja analüüsida. ...
    • Kriminalistikatehnika kasutamine Lõuna prefektuuris 

      Ojamaa, Karin (Sisekaitseakadeemia, 2010)
      Lõputöö teemaks on „Kriminalistikatehnika kasutamine Lõuna Prefektuuris“. Teema valiku tingis asjaolu, et varem ei ole uuritud Kriminalistikatehnika kasutamist tapmiste ja mõrvadega seotud kuritegude lahendamisel Tartu- ...
    • Kriminoloogia Vanglaametnikele 

      Tael, Inge, tõlkija (Sisekaitseakadeemia, 2009)
      Kriminoloogia all mõistetakse interdistsiplinaarset uurimisvaldkonda, millel on seosed kõigi empiiriliste teadusharudega, mille eesmärgiks on uurida kuritegevuse ulatust ja koguda andmeid kuritegevuse esinemisvormide ja ...
    • KrMS § 202 rakendamine kui riigi ressursside kokkuhoiumeede 

      Merilo, Mehis (Sisekaitseakadeemia, 2007)
      Nii, nagu sama pudeli kohta võiks öelda ``poolenisti täis``, võiks teine vastu öelda, et pudel on ``poolenisti tühi``. Samas on mõlemal õigus, ehkki nad lähtuvad erinevast perspektiivist. Ka õiguse tõlgendamisel ei ole ...
    • Kruiisilaev madalikul 

      Sepp, Kristjan (Sisekaitseakadeemia, 2020)
      Kruiisilaev on sõitnud madalikule ja masinaruumis on tulekahju. Alustatakse reisijate evakuatsiooni ühele väheasustatud kaldaalale (Hiiumaa, Kõpu poolsaar).
    • Krüogeensete ainete maanteetranspordist lähtuvad ohud 

      Riisenberg, Allan (Sisekaitseakadeemia, 2018)
      Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti siseriiklikes vedudes liikuvate krüogeenseid aineid vedavate tsisternide ja nendes veetavatest ainetest tulenevad ohud. Kvalitatiivses uurimistöös kasutati andmete kogumiseks ...
    • Kuidas mõista ja vähendada ühiskonna haavatavust kriisides? 

      Orru, Kati; Hansson, Sten; Klaos, Margo; Nero, Kristi; Torpan, Sten; Siimsen, Ingeliis (Sisekaitseakadeemia, 2022)
      Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kriisiuuringute rühm koostöös Päästeametiga osalevad Euroopa Liidu „Horisont 2020“ teadus- ja arendusprojektis BuildERS (Building European Communities’ Resilience and Social ...
    • Kultuuriväärtuste salakaubanduse tõkestamine ekspordil ja impordil 

      Kovalenko, Martin (Sisekaitseakadeemia, 2018)
      Lõputöö on aktuaalne, sest Lähis-Idas toimuvate sõjakonfliktide tõttu on kultuuriväärtuste salakaubandus suurenenud. Ühe osapoolena on seotud ISIS, kes rahastab enda kultuuriväärtuste salakaubaveoga. Kultuuriväärtuste ...
    • Kultuuriväärtuste väljaveo ja ekspordi regulatsioonid Eestis 

      Karras, Kati (Sisekaitseakadeemia, 2008)
      Kultuuriväärtuste väljaveo ja ekspordi teema on oluline, kuna viimase 4 aasta jooksul on antud valdkonda reguleerivad õigusaktid korduvalt muutunud, seda eelkõige tingituna Eesti Euroopa Liiduga liitumisest. Kuna ...
    • Kumulatiivefekt lõhkekehade hävitamisel 

      Juhanson, Jakob (Sisekaitseakadeemia, 2003)
      Alates 1992.aasta maikuust peavad Päästeameti demineerijad arvestust kõigi demineerimisalaste väljakutsete ja teostatud tööde kohta. Kui vaadelda kuni käesoleva ajani kogutud statistilisi andmeid, võime tõdeda, et peale ...
    • Kurijategija psühholoogilise portree loomine - võimalused ja probleemid sarivägistajate näitel 

      Odar, Rainer (Sisekaitseakadeemia, 2010)
      Uurimistöö eesmärk on tutvustada kriminalistika ühte osa - kriminaalprofileerimist, samuti selle kohta leiduvat kirjandust. Töö on koostatud kuue peatükina. Esimeses osas tutvustatakse kriminaalprofileerimise ajalugu ...
    • Kuritegeliku ühenduse kvalifitseerimise õiguspraktika Eestis aastatel 2007-2013 

      Ruuto, Siiri (Sisekaitseakadeemia, 2014)
      Magistritöö on ülevaateuurimus, mille eesmärgiks oli anda ülevaade kuritegelike ühenduste teoreetilistest lähtekohtadest ning analüüsida kuritegelike ühenduste (KÜ) kvalifitseerimise praktikat ning koostada ettepanekud ...